Jäähokey. Kalev - Tennis- ja jäähokey klubi 5:2 (2:2) (1923)

Ringvaatepalas on üles võetud jääpallimeeskondade kohtumine, kuigi omapärane sõna jäähokey viitaks nagu jäähokile.

Jääpall

Jääväljakul mängitav sportmäng, milles kaks uiskudel liikuvat võistkonda püüavad palli teineteise väravasse lüüa. Väljaku pikkus on 90-110 m, laius 45-65 m; 2,1 m kõrgune ja 3,5 m laiune värav on kummagi otsajoone keskel. Võistkonda kuulub 11 meest (harilikult väravavaht, 2 kaitsjat, 3 poolkaitsjat ja 5 ründajat). Mängitakse erilise kepiga ja nööritud korkpalliga, mille läbimõõt on 6 cm ja mass 58-62 g. Mäng kestab 60-90 minutit. Eesti esimesed võistlused peeti 1916. aastal.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (1989). 4. kd. Tallinn: Valgus, lk 173.

Jäähoki

Jääväljakul mängitav sportmäng, milles kaks uiskudel liikuvat võistkonda püüavad kummist litrit teineteise väravasse lüüa. Litri läbimõõt 7,6 cm, paksus 2,54 cm, mass 156-170 g. 56-61 m pikkust ja 26-30 m laiust väljakut piirab 1,15-2,22 m kõrgune poort. Võistkonda kuulub kaks väravavahti ja 18 väljakumängijat, korraga on väljakul 6 võistlejat (väravavaht, 2 kaitsjat, 3 ründajat). Mäng kestab 3 x 20 min. Eesti esimesed meistrivõistlused korraldati 1934. aastal.
Eesti nõukogude entsüklopeedia (1989). 4. kd. Tallinn: Valgus, lk 171.

Jäähoki sõjaeelses Eestis

Eestis mängiti varem põhiliselt jääpalli, aga 1930ndate algul mindi üle jäähokile, mis ei vajanud nii suurt väljakut ega nii palju mängijaid. Eesti hokiajalugu algab 1932. aastal, kui eesti jääpallimeeskond pidas Lätis esimene hokimängu. Nädal hiljem mängisid eestlased Kalevi väljakul esimese omavahelise demonstratsioonmängu. Ametlikuks jäähoki alguseks on Eestis 1934, kus korraldati esimesed riigi meistrivõistlused. Turniiril osales viis meeskonda, võitis Tallinna Kalev. 1935. aastal võetakse jäähoki I Eesti talimängude kavva, jäähoki vallutab jääpalli.
Lääne, T. (koost.-toim) (2005). Jäähoki ABC. Tallinn:  Eesti Jäähoki Liit.