Avaleht » Filmiliigid

Töölisorganisatsioonide rongkäik 1. mail Tallinnas (1927)

Estonia-Filmi kroonika

Filmoteegi materjal, 1/2

Filmikroonikad Kestus: 03:12

Huviinfo

Esimese mai tähistamine Tallinnas 1927

Kell 9 hakkasid jalutuskäigule kogunema väeosad, kelle jalutuskäik algas kell 10.30. Ka laevavägi võttis osa. Kaitsevägi on juba suverõivais. Liiguti kolmes isekolonnis mitme orkestri saatel. Kaitseväega ühel ajal tegi jalutuskäigu ka Tallinna malev.

Töölisorganisatsioonide ja töölisparteide ühingu rongkäik algas Estonia eest kell 11 Paldiski maantee sihis. Eesotsas läksid ametiühisused trükitöölistega eesotsas. Ametiühingustele järgnesid poliitilised parteid Eesti sotsialistlike tööliparteidega eesotsas. Parteid järel tulid veel üksikud organisatsioonid ja töölised tehaste kaupa.

Rongikäiguga liikus kaasa ratsapolitsei korda pidades (mida siiski vaja ei olnud). Rongikäigus nähti liikuvat ka sotsialistide partei tegelasi. Punaseid lippe oli umbes 40.

Rongkäik liikus hipodroomi lähedal olevale tühjale platsile. Siin peeti rida kõnesid ja tuldi linna tagasi. Kõik möödus rahulikult ja ilma vähimagi vahejuhtumiseta.

Esimene mai Tallinnas (1927). Postimees, 2. mai, lk 2.

Tööliste rongkäik. Pealtvaatajaid rohkem kui rongkäigust osavõtjaid. Kord eeskujulik. Sotsialistide read hõredad.
Juba kell 9.30 ajal hakkab Estonia teatri ette tööliste rongkäiguks rahvast kogunema. Tullakse üksikult ja grupiviisi, mitmel punased lipud pealkirjadega õlal ja samavärvilised lindid käiste ümber. Lipud seatakse Estonia esisele puiesteele ritta. Korrapidajad on kõvasti ametis rongkäigu kokkuseadmisega, kõige rohkem näib askeldudes olevat Grimpel, kes punase lipuga pea kohal vehkides oma poolehoidjaid kokku hüüab. Pealtvaatajaid on siiski mitu korda rohkem kui rongkäigust osavõtjaid. Pärnu maantee kaudu ilmuvad orkestriga Eesti Sotsialistliku Töölispartei liikmed. Nende read on hõredad. Partei tuusadest pole keegi välja tulnud, ainult riigikogu liige K. Ast kõnnib rongkäigus, väike laps käekõrval.

Sünnib väike vahejuhtum: rongkäiku on toodud plakat pildiga, mis pole varem politseis registreeritud. Plakatil on kujutatud püstjuustega suure ninaga mees, kelle huuled hiiglasuure tabalukuga kinni pandud. Pealkirja mingisugust. Mida selle plakatiga öelda tahetakse, see jääb küll saladuseks. Politsei teeb korralduse plakati mahavõtmiseks, kuid läbi rääkides rongkäigu juhtidega lubatakse lõpuks siiski inetut pilti kanda.
Pealtvaatajaid liigub ühtlugu murruna juurde, ka filmi operaator on kohal, kes rongkäigu kokkuseadmist pildistab.
Lõpuks hakkab rongkäik liikuma. Korrapidajate politseinikel on rohkesti tegemist, et rahvamurrust rongkäigule teed läbi murda. Rongkäigu ees kõnnivad korrapidajad punaste lintidega ümber käiste. Nende vahel rongkäigu juht Norenberg.
Korrapidaja järel sammub orkester, kellele järgnevad organisatsioonid järgmises koosseisus: trükitööliste, kiutööliste, puutööliste, metallitööliste, rätsepatööliste ja ehitustööliste ametiühisused. Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei, Tallinna tööliste rühm, Eesti tööliste partei, tööliste karskusselts Valvaja, tööliste spordiselts, tööliste ühing Esperanto, Lutheri vabriku töölised, Põhja paberi- ja puupapivabriku töölised, raudteetehaste, Krulli vabriku, majateenijate ühingu töölised jt.
Estonia eest liikus rongkäik Estonia puiestee kaudu üle Vabaduseplatsi ja sealt Kaarli puiestee kaudu Paldiski maanteele, kus hipodroomi vastas asuval tühjal platsil kõnesid peeti.

Kuidas tuli mai (1927). Päevaleht, 2. mai, lk 1.




 

 

 

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm