X koolimaailmas (1977)

Mõtteid  haridusprobleemide ja võimaliku koolireformi teemal.

Käsitletakse haridusprobleeme ja arutletakse, kas ja millist koolireformi me vajame. Arutelu foonil (enamasti kaadritagune tekst) jälgitakse üht koolipäeva Tallinna koolis. Lapsed kooliteel Tallinna tänavatel ja siis juba koolis: toimetatakse garderoobis, suheldakse. Heliseb koolikell ja õpilased lähevad klassiruumidesse. Üld- ja suured plaanid õpilastest ja õpetajates eesti keele ja matemaatika tunnis, võimlemistunnis, vahetunnis (sünkroonvõtted). Ehe koolimiljöö. Arutletakse, millises suunas kooliharidusega minna? Milline on tulevikukool? Kuidas kujundada koolist tervik ja harmooniline keskkond kõigile õpilastele, kas luua eriklassid, eraldada andekamad keskmistest, võib-olla alustada  juba lasteaias mängulises vormis eelõppega? Peagoogikateadlane Lembit Andresen leiab, et tänapäeva koolis pööratakse liiga vähe tähelepanu emotsionaalsele kasvatusele. Arengupsühholoogia näitab, et emotsionaalsel sfääril on domineeriv koht, intellektuaalne sfäär areneb aeglasemalt ja seda mõjutavad mitmed tegurid. Kool peaks kujundama emotsionaalset külge, arendama laste kujutlusvõimet, millest oleneb ju kõik, ka lapse intellektuaalne areng. Peaks tõstma esteetiliste ainete osatähtsust. Tänapäeva kool nagu ikka, arvestab sellega vähe. Andresen rõhutab ka mänguliste elementide vajadust algastme õppes. Meditsiinidoktor Raiot Silla leiab, et üks probleem on närvisüsteeni ülepingutus või närviväsimuse nähud õpilastel. Kiirem koolitempo toob kaasa mitmeid haigusi: hammaste seisukord, vererõhu tõus jm. Ta leiab, et koolis tuleks suurendada kehalist koormust. Õpetaja Paul Pakkas leiab, et õpetamisel ollakse sunnitud joonduma halvasti edasijõudvate õpilaste järgi, seega paremini edasijõudvad õpilased lihtsalt raiskavad oma aega. Üks pääsetee oleks tema meelest spetsialiseerumine, matemaatika, keele jm eriklassid või -koolid, kuhu õpilasi võetaks vastu konkursi alusel. Õpetaja Juta Taliste on sellega nõus, kuid leiab, et vähemalt esimeses klassis alustaksid kõik lapsed võrdselt, spetsialiseerumisele võiks mõelda alles teises-kolmandas klassis. Pedagoogikateadlane Inge Unt arvab, et muudatused on vajalikud. Rohkem peab arvestama laste individuaalsusega, koolikorraldus peaks muutuma paindlikumaks. Tuleks vähendada faktilise materjali päheõppimist, rohkem peaks tähelepanu pöörama sellele, et lapsed õpiksid ise teadmisi omandama, õpiksid õppima. Ajaloolane Kalev Koger võtab kokku: „See, kuidas ühiskond suhtub õpetajasse ja kooli, iseloomustab ühiskonda ennast. Muidugi pole kerge koolikorraldust reformida, aga seda enam peame tõstma ühiskonna huvi haridusprobleemide vastu.“

Märksõnad: algkoolilapsed | arutelu | eesti keele tund | haridus | haridusprobleemid | joonistustund | klassiruum | kool | kooli spordisaal | koolimaja | koolimiljöö | kooliminek | kooliõpilased | linnamiljöö (Tallinn) | matemaatika tund | nõukogude olustik | pedagoogika | pedagoogitöö | vahetund | võimlemistund | õpetaja ja õpilase suhted | õpetajad | õpilased klassiruumis | Vaata kõiki »