Avaleht » Filmiliigid

Ühepuulootsik (1986)

ehk aastaring Halliste ja Raudna jõe kallastel

Dokumentaalfilmid Kestus: 14:47

Huviinfo

Mark Soosaare kaks filmi ühepuupaatidest

„Filmi “Ühepuulootsik” tegin 1985. aastal, kui keegi ei osanud unistadagi, et Soomaast võiks saada rahvuspark. Tollal elasid Soomaal mõned üksikud vanemad mehed ning ainus, kes mõistis veel ühepuulootsikut teha, oli Jaan Rahumaa,” meenutab Soosaar ja lisab, et filmitud materjal sai kummalise jätku, kui ta 1989. aastal USA-sse Washingtoni osariiki sõitis, kus sugulane Mari Juhan Seattle lähistel Chimacumi indiaanlaste juures kunstiõpetaja oli.

Seoses Washingtoni osariigi 100. aastapäevaga oli otsustatud taastada ookeani-kanuude ehk ühepuulootsikute raiumise traditsioon. Nende ühepuulootsikuid raiutakse hiiglaslikust punase seedri tüvest, mis kaalub 30-40 tonni ning on Soosaare sõnul hoopis midagi muud kui eestlaste ja hantide haavapuust painutatud paadid. “Indiaanlased raiusid tüvest välja hiiglasliku kanuu, 40 meest istusid sisse ning läksid vaalu püüdma... Muidugi tänapäeval nad enam vaalu ei püüa, aga 1989. aastal tegid nad umbes 200-miilise merematka ümber Olümpia poolsaare Washingtoni osariigi auks.”

Mark Soosaarel tuli juhus oma filmitud materjalist rääkida president Lennart Meriga, kes tollal oli välisminister. “Küsisin, kuidas jääb tema filmikavandiga, mis räägiks elust polaarjoone läheduses ning paatidest, mida sealsed rahvad ehitavad. Ta ütles mulle, et unistab sellest filmist, aga ta pole kindel, et talle on selleks antud aega... Rääkisin oma materjalist – kuidas Jaan Rahumaa haavapuust ühepuulootsiku välja raiub ja suurveega Soomaal ringi sõidab ning Põhja- Ameerika indiaanlaste hiiglaslikest kanuudest. Et kui Lennart oma filmi teha ei plaani, teen ma ise filmi ühepuulootsikutest.

Lennart olevat jätnud filmimehele vabad käed, nentides, et keegi peab selle filmi ära tegema. “Tal ei olnud tõesti aega sellega tegeleda – Lennart pidi Eesti jaoks palju tähtsamaid asju tegema,” räägib Soosaar. “Asusin tööle!” Kuna film räägib kõigi laevade ja paatide esiemast, sai see nimeks “Emavene”. /---/
Ramler, G., Raiend, H. (2011). Mark Soosaar & ühepuulootsik [Mark Soosaare veesõidukogemusest, paatidest ja tema filmidest]. Navigaator, talv, lk 86-91.

Tiiu Luik: „Hoopis teises helistikus on "Ühepuulootsik". Autor ütleb naljaga pooleks, et see on üks läbinisti ajuvaba film, lisades meenutuseks, et päris esimene amatöörina 1961. aastal tehtud teos oli samuti seotud veega ning pajatas jääminekust Audru jõel. Vesi olevat kineastile üldse tänuväärt materjal: vaatemängud, peegeldused.“ /---/
Luik, T. (1986). Kaksi Mark Soosaare filmidega. Õhtuleht, 26. juuli lk 2.

Ajaleht Sakala: „Tõepoolest, Karuskose asub Viljandimaa nii kauges nukas, et sinna viiv tee läheb läbi Pärnumaa. Ometi on talukoht loodusesõprade seas tuntud. Seal saavad alguse või lõpevad paljud Soomaa turismiettevõtja Aivar Ruukli korraldatavad retked ja sageli põikavad sinna sisse teisedki matkalised.

Karuskose oli ka see paik, kus Mark Soosaar võttis üles suure osa dokumentaalfilmist «Ühepuulootsik», mille naispeategelane oli talu perenaine Lilli Liinson. Ja Albert Kivikas laenas Karuskoselt ühe oma romaani pealkirja, ehkki raamatus toimuva kirjeldamiseks olevat ta inspiratsiooni saanud hoopis mujalt.“ /---/
Legendaarne Lilli Liinson tõestas, et nääpsuke naine võib hoida nii püssi kui pootshaaki (2008). Sakala, 26. juuli.

 

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm