Õielt tarru (1936)

Toonasest ajakirjandusest

Viimasel ajal tahetakse meil elustada mesindust. On kutsutud ellu Aianduse Mesinduse Keskselts ja nüüd sellele lisaks veel Standarditud Mesindussaaduste Propaganda-toimkond. Et mesinduse oskust viia laiematesse hulkadesse ja mesindust kui väga tulusat majandusharu tutvustada kõigile, selleks tekkis Aiandus-Mesindus Keskseltsi juhtivatel tegelastel mõte valmistada propagandafilm mesindusest /---/ Selle kiiduväärt mõtte teostamise võttis oma hooleks Standarditud Mesindussaaduste Propaganda-toimkond, mis kokkuleppel Eesti Kultuurfilmiga on nüüd asunudki filmi väntamisele. /---/On öeldud, et sellist filmi valmistatakse Eestis esmakordselt.
Mesindusele rohkem tähelepanu. Vastav film teoksil (1936). Uudisleht, 28. aug.

Mesinduse ajaloost Eestis

Mesindusega tegeldi Eestis juba muinasajal. Sel ajal otsiti metsas puuõõnes elunevaid mesilasperesid ja võeti neilt meesaak. Kodumesinduse ajajärk algas XVIII sajandil, kui tarud toodi majadele lähemale ja need paigutati maapinnale. Esimene mesindusalane trükis ilmus 1723. aastal, autoriks oli Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle. XIX sajandi lõpul toimus Eesti mesinduse arengus pööre. Organiseeriti mesinduse seltse ja põllumajanduslike seltside juurde moodustati mesinduse osakondi. Esimesed raamtarud võeti kasutusele Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudi mesilas (1834-1839). Raamtarud võimaldasid rakendada uusi mesindustehnilisi võtteid, õppida tundma mesilaspere bioloogiat, suunata nende arenemist jne. 1902. aastal asutati üleriigiline Eestimaa Mesilastekasvatuse Selts, mille tegevussuundadeks olid: 1) võtta ametisse mesindusinstruktorid; 2) asutada õppemesilaid; 3) parandada mesilastõuge; 4) võidelda mesilashaiguste vastu ja 5) tõkestada mee võltsimist. 1912. a. võeti vastu uus põhikiri ja selts muudeti ümber Eestimaa Mesilastekasvatuse ja Aiatöö Seltsiks. 1933. aastal loodi Mesilaste Tõuaretajate Selts, kuhu kuulus üle 3 000 liikme. Aastatel 1920-1939 suurenes Eestis mesilasperede arv seitsmekordseks. 1920. a. oli Eestis 15 000 peret, 1939. aastal juba 106 000 mesilasperet. Mesinduse arendamisel oli oluline tähtsus aianduse ja mesinduse seltsidel. Nendest oli olulisel kohal Tartu Aianduse ja Mesinduse Selts, kellel oli ka oma mesila ja kus viidi läbi kursusi. 1939. a. saadi keskmiselt pere kohta 5,9 kg mett, kokku 622 tonni mett.
Mesinduse ajalugu, http://mesindus.ee/files/sissejuhatus_ja_ajalugu.pdf (03.09.2011).