Avaleht » Filmiliigid

Leedu kunstinäitus Tallinnas (1937)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 77, 1/8

Lühem versioon "Vaade näitusesaali Leedu kunstinäitusel Tallinna Kunstihoones", EKF ringvaade nr 132, 16/18 (1937)

Filmikroonikad Kestus: 00:57

Huviinfo

Ajakirjandus Leedu kunstinäituse avamisest

Näituse avamisele ilmusid Eesti aukomitee liikmed välisminister dr. Friedrich Akel, haridusminister A.Jaakson, Leedu saadik Eestis Brunius Dailide, Eesti-Leedu Ühingu esimees A.Uuesson, kunstnik-vanameister A.Laikmaa, dr.O.Kallas, haridusministeeriumi ametnikud ja kunstnikud.
Enne avamist tervitas näituse korraldajaid haridusministeeriumi kunsti ja teaduse osakonna direktor J.Vasar. Siis kõneles Leedu saadik Dailide, seejärel avas näituse A. Jaakson. Pärast tutvuti ühiselt näitusega,  seletusi andsid leedu kunstnikud Viktoras Vizgirda (näituse peakomissar), Adolfas Valeška, Justinas Vienožinskis, Antanas Gudaitis.
Koostatud Postimehe artikli põhjal: Leedu kunstinäitus avati (1937). Postimees, 11. aprill, lk 3.

Tallinna Kunstihoone

15. septembril 1934. aastal avati suure eesti kunsti ülevaatenäitusega pidulikult Tallinna Kunstihoone, mis oli tegelikult esimene uus hoone Vabaduse väljaku põhjaküljel. Miks rajati Kunstihoone just linna peaväljaku äärde? Ühe põhjusena tuuakse esile, et kultuurkapitali kujutava kunsti sihtkapitali esimees oli kunstiharidusega Voldemar Päts, kelle riigivanemast vend Konstantin Päts oli ka ise hoone avamisel. See oli Anton Soansi ja Edgar Johan Kuusiku poolt funktsionalistlikus stiilis projekteeritud hoone, Kuusiku roll oli Kunstihoone juures tähtsam – seda klassikalise aatriumimaja ruumilahenduse poolest.
Sõjas sai Kunstihoone kõvasti räsida, kuid jäi püsti.Pärast sõda ehitati Kunstihoonele peale veel üks korrus, mis oluliselt rikkus hoone täiuslikku proportsiooni. Mõnetine kompromiss funktsionalismi ja klassika vahel on ka kaks Juhan Raudsepa pigem sotsrealismi või natsikunsti meenutavat pronksskulptuuri „Ilu” ja „Töö” fassaadi niššides.
1950-ndate alguses sai Kunstihoone juurde kaks saali ja alumise galerii. Kui lisada veel kunstnike ateljeed ja korterid ning KuKu klubi, siis kihas siin aktiivne kunstielu, mida jätkati ka Nõukogude ajal kui vaba mõtlemise ja boheemluse kants.
Juske, A. (2009). Täna 75 aastat tagasi avati Tallinna Vabaduse väljakul Kunstihoone, Eesti Päevaleht, 15. sept, lk 13.

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm