Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Vabadus või surm (1995)

Alistamatu rahvas

Sisukokkuvõte

Artur Talviku dokumentaalfilm Vene-Tšetšeeni esimesest sõjast ja tšetšeenide kangelaslikust iseseisvusvõitlusest.

Tšetseenia pealinnast Groznõist 40 kilomeetri kaugusel asuv Kerementšuki laastatud küla märtsis 1995. Sõja puhkedes on mehed relvad välja otsinud ja läinud vabatahtlikult Groznõisse võitlema. Külakoosolekul tutvustatakse neid: siin on ehitustööline Mähdi, müürsepp Ruslan, autojuht Vahab, külavanem Sulumbek jpt, kes kõik on valmis andma elu kodumaa eest. Vene sõjavägi hävitab meie külasid, tapab meie emasid ja lapsi. Vabadus või surm, muud võimalust pole, kinnitavad mehed. Kui üks vend peres langeb, astub tema asemel rivvi teine. Vabatahtlikud sõidavad rahvuslipu lehvides vana bussiloksuga jälle rindele, relvadeks automaadid. Tavaliselt sõditakse režiimil üks päev rindel, kaks päeva kodus.

Sõjapealik Šamil Bassajev kostab küsimusele tšetšeenide vaprusest, et pole siin mingit saladust. „Meie võitlus maa vabaduse ja sõltumatuse eest kestab juba paarsada aastat. Tšetšeenid ei karda surma, lahingus langemist peetakse meil suureks auks,“ lisab ta. Argitoimetused külas vahelduvad filmiloos sõjadramaatikaga. Küla kalmistul maetakse järjekordset sõjaohvrit. Islami kombe kohaselt pannakse ta hauda nii, nagu leiti. Kalmistuvalvur räägib tšetšeenide ümberasustamisest 1944. aastal Kasahstani, ülekohtust, mis paljudel hinges. Aga rahvusvaheline üldsus vaikib, nendib ta pettunult. Külamees Zaindi juures tapetakse lammas ja tehakse rahvusrooga bahašši. Meestesumm palvetab mošees. Kutsutakse üles pühasse sõtta. Kohal on Tšetšeenia president Džohhar Dudajev, justiitsminister Usman Imajev, asepresident Zelimhan Jandarbijev ja relvajõudude ülem Aslan Mašadov, aga ka väike kangelaspoiss, kes süütepudeliga on hävitanud Groznõis seitse vene tanki.

Vangivõetud vene sõdurid räägivad, et neil oli käsk valimatult tulistada kõiki, ka naisi, lapsi ja vanureid. Vene vägede järjekordne raketirünnak toob kaasa uued surnud ja haavatud. Kohalikus haiglas lebab jalutu pisitüdruk. Võitlusvaim on aga endiselt tugev, kinnitab haavatud vabatahtlik ülestõstetud rusikaga.
Filmi lõpus räägib president Džohhar Dudajev vene šovinismist ja Venemaast kui kurjuse impeeriumist, mis julmalt hävitab väikerahvaid. Siia on saadetud 250 000 sõdurit – käputäie inimeste vastu territooriumil, mida leiab kaardilt vaid mikroskoobiga uurides. „Hingejõud, moraal ja looduse poolt antud omadused ei luba tšetšeenidel kui Kaukaasiaga seotud etnilisel grupil olla orjad,“ tõdeb ta.