Uued sõbrad (1973)

Fakte filmi valmimisest

Filmi ettevalmistusperiood: 11.12.1972 - 28.02.1973
Valmis režii-stsenaarium "Saapad": 10.01.1973
Võtteperiood: 1.03. - 4.05.1973
7.05.1973 teeb filmi režissöör Elbert Tuganov ettepaneku vahetada filmi pealkiri "Saapad" pealkirja "Uued sõbrad" vastu, kuna üleliidulises filmiajakirjas "Uued filmid" tutvustatakse linastuvat lühifilmi "Сапожки" ("Saapad").
Montaaž: 5.05. - 4.06.1973
Filmi üleandmine - 1. juuni 1973
Filmi maksumus - 25 140 rubla.
Linastusluba nr MB-03842 väljastati filmile 18.07.1973 : Filmi võib demonstreerida Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.

Allikas: ERA.R-1707.1.1326 Nukufilmi "Uued sõbrad" põhidokumentatsioon.

Kunstinõukogu arutelult 5. juunil 1973

Kiik: Selle filmi stsenaariumi kirjutamisel orienteerus autor ümarnukufilmile. Töö käigus tuli ümber orienteeruda ja nüüd nägime seda filmi lametehnikas. Režissööri tore leid on see tüdruk, kes annab edasi filmi sisu. Tema hääl annab filmile palju soojust ja emotsionaalsust. Kokkuvõttes on see Tuganovi traditsioonilises laadis tehtud film. Kui rääkida filmi tugevatest külgedest, siis rõhutaksin värskelt mõjuvat kujundust. See on tõesti kena.

Põldmäe: Helilooja Kustas Kikerpuule on see esimene multifilm. Varem on ta teinud muusikat nukuteatrile, seega lastemuusika kirjutamises on kogemusi. Tulemus on hea, väikese koosseisu ja väheste vahenditega on suutnud edasi anda sellise lastepärase miljöö. 

Beltšikov: See on rõõmus lugu pisikestele, soe ja kena. Kaalu juurde annab ka noorim diktor Nõukogude Liidus, ta olevat kõigest kolmeaastane. Tehnilist laadi märkus: kui oinas võitleb puuga, on faktuur kortsunud, ka alguse tiitrite taust on lohakavõitu.

Allikas: ERA.R-1707.1.1293 Kunstinõukogu protokollid 4.01.1973-28.12.1973.

Tuganovi loomingust kriitiku pilguga

Südamlik suhtumine loomadesse ja huvi looduse vastu on mitme tema animafilmi taustsüsteemiks. Erilist kaastunnet tekitab vaatajais muidugi linnakeskkonda eksinud hobune „Õunkimmelis”, aga ka peremehe armastust igatsev eesel filmis „Eesel, heeringas ja nõialuud”, röövitud nimitegelane „Ahvipoeg Fipsis” (1968) ja looduse rüpest mõistmist ja uusi sõpru otsivad riideesemed lustakas lamenukkfilmis „Uued sõbrad” (1973). Ehkki jutustatud eksinud või võõrandunud tegelaste pilgu läbi, kõnelevad kõik need filmid kuulumisvajadusest ja igatsusest oma loomuliku elukeskkonna järele. Ehk peegeldab see mõneti Tuganovi enda kirjut identiteeti, mis korduvalt uute kultuuri- ja keeleruumide ning ajaloo pöördeliste sündmustega kohanema pidi. /---/

Tuganov suutis oma tegevustesse kaasata mitmeid omaaegseid suurkujusid. Mis puudutab tema filmide stsenaariume, siis tugevaimad on need, mille on spetsiaalselt kinolinale kirjutanud toonased (laste)kirjanikud.
Näiteks olid tema kaasautoriteks Jaan Kaplinski („Lapsed ja puu”, 1965; „Uued sõbrad”, 1973), Eno Raud („Peaaegu uskumatu lugu”, 1962; „Kloun ja Kroops”, 1976) ning Ellen Niit ja Jaan Kross („Viimane korstnapühkija”, 1964). Seevastu näiteks „Metsamuinasjutt” (1960), mis põhineb ju samuti eesti lastekirjanduse klassikal, Oskar Lutsu „Nukitsamehel”, on vaid paar aastakümmet hiljem valminud mängufilmi kahvatu eellane. /---/

Tõsistele teemadele vaatamata on Tuganovi filmid naljakad. Tema eelistatud huumorivõtteks on slapstick ehk lihtsalt jant: tagaajamine, kuklavõmmud, kukkumised ja kokkuvarisemised. Ajal, mil „Tom & Jerry” oli veel kauge unistus, pakkusid tema kohmakad nukud lõbujanustele vaatajatele füüsilist huumorit. 

Taavet, A. (2020). Tuganovi triksterid ja tehnikaimed. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 98-105, fotod.