Tülitaja (1986)

Tootmine

28.04.1986 - 1.07.1986

9.07.1986 - linastusluba
ENSV Riiklik Kinokomitee lubab demonstreerida kogu Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 31.12.1987 filmistuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmi "Tülitaja".

22.10.1986 - linastusluba nr 2416286
NSVL Riiklik Kinematograafia Komitee Kinofikatsiooni ja -levi Peavalitsus lubab filmistuudio Tallinnfilm dokumentaalfilmi "Tülitaja" ("Нарушитель покоя")  demonstreerida NSVL kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult.

Dubleeritud Tallinnfilmis, režissöör Arvo Iho, helioperaator Henn Eller.

Filmiarhiivi toimik nr 4491
Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2531; ERA.R-1707.2.334
 

Filmist ajakirjanduses

Avo Üprus: „Samas on „Tülitaja“ arendus loogilisem (ja ka traditsioonilisem): sissejuhatuseks kaunid loodusvaated, meri, toonekurg; siis teeäärsed prügimäed; siis telefonikõne, mis informeerib uutest reostustest; siis kontrollreidid ja trahvimised; kuni finaalis vastandatakse reostatud maastikule heakorrastatud väikeelamurajoon kaunis looduses. Oma aktuaalsusele vaatamata jääb „Tülitaja“ illustratsiooni tasemele: vajaka on nii mõistuslikust analüüsist kui ka emotsionaalsest mõjujõust. Inspektori isiksus jääb ebamääraseks. Näeme, et trahvimistele ja noomitustele lüüakse käega: selle käegalöömise tegelik tähendus ja tagajärgede katastrofaalsus ei jõua vist siiski ka filmi vaatajate teadvuseni. Oma eluruumi hävitamise õudus jääb adumata. Meenuvad märksa sugestiivsemad kaadrid samalaadsetest filmidest. Siinkirjutajale mõjus Arvo Iho filmis kõige enam üldlevinud hoiaku „mina selle eest ei vastuta“ ja „saan direktoriks, siis vastutan“ avalikustamine ja hukkamõist kinoekraanil. Tähendab ju niisugune hoiak sisuliselt, et oleme peremehetunde asemel välja kujundanud sulasekompleksi. Ehk oleks võimalik selle mentaliteedi olemust ja juuri lahata omaette filmis?“
Üprus, A. (1987). Tülitajate elust Eestis [Tallinnfilmi filmidest „Lõvide elust Eestis“ ja „Tülitaja“]. Sirp ja Vasar, 10. apr, lk 7.