Lõhemaimude vettelaskmine Keila Joal (1937)

Üht-teist tolle aja haudumismajadest

Lõhe- ja siiamarjast puudus

Tänavu sügisel on meie kalahautamismajades lõhe- ja siiamarjadest suur puudus. Lõhemarja saamiseks pole aeg veel läbi, kuid juhul kui ka edaspidi marja saamine nii raskeks osutub, kui seni, tuleb marja muretseda
võib-olla Lätist. Sindi kalahautamismajas on kõik kala kunstlikuks sugutamiseks valmis, kuid puudub mari. Ka Keila-Joal pole seisukord parem, sest seal on saadud vaid paar marja ja niisa lõhet kätte. Päris täbar lugu on aga siiaga. Sindi paisu alt Pärnumaal pole seni ühtegi emakala saadud.
Lõhe- ja siiamarjast puudus (1936). Postimees, 21. okt, lk 5.

Haudumismajades 50 miljonit kalamaimu. Esikohal meresiig - 40 miljoniga. On ehitatud uusi haudumismajasid ja ümber ehitatud vanu. Uued haudumismajad on ehitatud Pidulasse ja Sinti (mereforell ja lõhe).
Haudumismajades 50 miljonit kalamaimu (1936). Postimees, 11. okt, lk 3.

Narvas 2.250.000 kalamarja kooruma. Narva kalakasvandusmajas algab 9. aasta hooaja tegevus. Ühes sellega suureneb ka Narva kalakasvandusmaja tegevus. Käesoleva aasta sügisel pannakse kooruma lõhe-, Peipsi ihese- ja siiamarja kokku 2.250 tuhat tera. Möödunud hooajal oli koorumas lõhemarja 600.000. Peipsi ihese marja 800 tuhat ja siiamarja 300.000 tera.
Narvas 2.250.000 kalamarja koorumas (1936). Postimees, 29. sept, lk 6.

Keila jõe kalakasvandusest

1923. aastal rajati Keila jõele Eesti esimene kalahaudemaja ja 1924. aastal rentis jõe suudmest joani Tallinna Sportõngitsejate Selts. Tänu sellele on mõningaid andmeid ka Teise maailmasõja eelse perioodi kohta.

1925-1932 varieerus kalastajate saak 4 ja 75 lõhe vahel, keskmiselt 38, kaaluga 9,1-11,2, keskmiselt 10,2 kg. Selts oli kohustatud varustama haudemaja viljastatud marjaga ja alates 1924. aastast lasti igal aastal jõkke 100 000-300 000 maimu (RT., 1933), kokku üle 2,5 miljoni. Kalad olid enamasti segapäritolu, eriti pärast 1933. aastat, kui selts rentis ka Pirita jõe. Samal aastal läks haudemaja Seltsi alluvusse.
1945-1956 lasti jõkke kokku 3,4 miljonit lõhepoega, arengustaadiumiga eelvastsest maimuni.

Perioodil 1957-1986 püüti kalakasvanduse tarbeks aastas 8-218, keskmiselt 45 lõhet. 1978-1986 oli kalade keskmine kaal 9 kg. Püütud kalade vanuseline koosseis (mereelu aastad) oli järgmine: 1+ 14%, 2+ 68%, 3+ 15% ja 4+ 3% (n=129). Hiljem kalakasvandus vee halva kvaliteedi tõttu suleti. Pärast lõheplaani käivitumist 1997. aastal jäi jõgi tugialaks (reference river) ja kasvandusest pärit noorjärke sinna ei asustatud.
Lõhe saab Keila jões tõusta 1,5 km kuni Keila joani. Kalu on jõest leitud 18 liiki.
Kangur, M., Nuum, T. (2006). Lõhe Eesti jõgedes. Eesti Roheline Liikumine, http://www.roheline.ee/files/vesi/l6heraamat.pdf (24.08.2011).