Avaleht » Filmiliigid

Kristjan Palusalu võidutammede istutamine (1936)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 19, 5/6

Samanimeline pikem versioon EKF ringvaade nr.32, 1/6 (1936)

Filmikroonikad Kestus: 00:13

Huviinfo

Ajalehed Kristjan Palusalu võidutammede istutamisest

"Puud, mis kuulutavad tulevastele põlvedele K. Palusalu spordivõite.
Eesti olümpia komitee ja spordi keskliit korraldasid pühapäeval meie tänavustele ja endistele olümpiavõitjatele austamistalitused, mida jälgisid tuhanded pealtvaatajad nii staadionil kui ka tänavail, kust möödus olümpiasangarite ja nende saatjate pidulik rongkäik. Kell 12 päeval istutas ülemjuhataja kindral J. Laidoner olümpiakomitee esimehena kodumaa mulda Kristjan Palusalu võidutammed. Nende ajutiseks asupaigaks oli valitud muruplats staadioni värava ja seisukohtade lähedal."
Võidutammed istutas ülemjuhataja (1936). Vaba Maa, 24. aug.

Isikud

Kristjan Palusalu (aastani 1935 Trossmann (Christian)(10.03.1908 Saulepi v, Läänemaa – 17.07.1987 Tallinn), maadleja. 185 cm, 110 kg. Lõpetas 1922 Kastna algkooli. Sportima hakkas sõjaväeteenistuses 1929. Võitis 1936 Berliini OM-il raskekaalus nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluses kulla, olles kõigi aegade ainus ühel OM-il kaks kulda võitnud raskekaalumaadleja. 1937 võitis Kreeka-Rooma maadluses EM-il kulla. Tuli 1931–38 Kreeka-Rooma maadluses 7 korda ja vabamaadluses 5 korda Eesti meistriks. Võistles 18 korda Eesti koondises. Töötas 1933–40 Tallinna Keskvanglas valvurina. 1941 mobiliseeriti Punaarmeesse, põgenes üle rindejoone Soome. Pärast sõda oli ligi 2 aastat vangis. 1947–51 oli Spartaki maadlustreener, seejärel keelati tal ideoloogilistel põhjustel sel kohal töötada ja ta läks ehitustööle: algul töötas artellis Parkett, hiljem aastani 1984 Kirovi-nim näidiskalurikolhoosis. Olümpiavõidu eest Eesti Vabariigilt kingituseks saadud ja enda väljaehitatud Pillapalu talu annetas ta Tallinna Kalevi SK-le treeningukeskuseks. Tegutses ka kohtunikuna (1966 vabariiklik kategooria), oli järjepidevalt M. Kleini mälestusvõistluste peakohtunik. 1990/91 valisid Kehakultuuri/Spordiilma lugejad ta Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks. Aastast 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". Aastast 2001 kannab tema nime Tallinna Kalevi SK. 2009 valmis Kristiina Davidjantsil dokumentaalfilm "Palusalu" ja Tallinnas Kalevi halli juures avati Palusalu mälestussammas.
Eesti spordi biograafiline leksikon, http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Kristjan_Palusalu (21.06.2011).

Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm