Taarausulised annavad Jüriöö vande (1936)

Taara usk

Eestis 1920.-1930. aastatel loodud usulises vormis rahvuslik ideoloogia. Arendades loovalt eesti muinaspärimust, püüdsid Taara usu peaideoloogid Kustas Utuste ja Marta Lepp (Utuste) kujundada eesti rahva hingelaadile vastavat elujaatavat ja tulevikku suunatud iseseisvat vaimset tegevuskava, mille eesmärk oli kindlustada Eesti omariiklust seestpoolt.
Taara usku vastandati nii kristlusele kui ka ateismile. Selle põhitõdede järgi on kogu elav ilm arenemise tulemus, areng kestab olevikus ja jätkub tulevikus, ka jumaluse mõiste on arenev.
Taara (mütoloogiline muinaseestlaste jumal) on kõrgemal astmel olev jumalus – määratlematu, ainult hingega tajutav elu ürgalus. Usutunne on eluinstinkti positiivne avaldus ja usk on loomult rahvuslik. Taara usu usutunnistus on: “Mina usun, et homne päev on parem tänasest siis, kui mina selleks kaasa aitan. Taara avitab.”
Taara usus oli tähtsal kohal looduse ja esivanemate austamine. Riitusi toimetas kas looduslikus või tubases hiies hiislar, urikivil põles urituli, lausuti loitse. Peamised usutalitused olid taaralaseks pühitsemine, abielu sõlmimine ja surnu ärasaatmine. Enamik ettevõtmisi olid siiski üldkultuurilised ja sisult ilmalikud.
Aastast 1987 tegutseb Tartus muinsuskaitseklubi “Tõlet”, mis annab aastast 1992 välja taaralaste kogumikku “Hiis”. Tänapäeval on taaralaste keskorganiks Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (Põhjalikumalt vt Arjakas, K. Taaralastest ja Kustas Utuste kirjakogust. Looming, 1987, nr 7).
Eesti entsüklopeedia (1996). 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 173-174.