Tema Majesteedi sõjalaev (2001)

Filmi ajaloolisest taustast

Mereajalooline tõsielufilm viib meid Vabadussõja aegadesse 1918-1919, mil Läänemerel tegutses Suurbritannia sõjalaevastik, kes abistas vastset Eesti Vabariiki võitluses Nõukogude Venemaa vastu. 20. novembril 1918 avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas sõjalist abi. 12. detsembril saabus Tallinna reidile Liibavist (Liepajast) Briti eskaader kontradmiral sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel. Laevastiku saabumine õnnestus teisel katsel, sest esimesel katsel uppus Eesti vetes miini otsa kergeristleja "Cassandra" ning laevastik pöördus vahepeal tagasi. Tänu inglaste abile oli Eesti rannik Nõukogude Punalaevastiku eest kaitstud. Briti laevastik tõi Eestile ka relvi ja toiduvarusid. See kaitses Eesti rannikut kuni 1919. aasta 5. jaanuarini, mil lahkus Läänemerelt. 
Tol ajal tegutses Läänemerel kokku 238 Briti sõjalaeva, neist 17 uppus sõja käigus. Eesti vetes hukkus miinidel kolm inglise sõjalaeva ja hulk meremehi. Kahe laevavraki asukohad olid enne filmivõtteid täpselt teada, need asusid Saaremaa vetes. Briti miinitraaler HMS „Myrtle“, millest linalugu jutustab, hukkus Eesti vabaduse kaitsel 15. juulil 1919, sõites Saaremaa looderanniku lähistel miinile ja puhkab nüüd merepõhjas. Ligi 80 meetri pikkusel sõjalaeval oli umbes 80 meest, kellest hukkus 6. Laeva põhjaminemise lugu oli filmi stsenaristi, allveearheoloog Vello Mässi sõnul neile enne filmivõtteid teada minutilise täpsusega.
Allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da (16.01.2014);
Kändler, T. (2000). Hakatakse filmima Tema Majesteedi sõjalaevu. Eesti Päevaleht, 29. apr, lk 17.

Lisalugemist antud teema ja sündmuste kohta: Traksmaa. A. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Olion, 1992.

„Tema Majesteedi sõjalaev“ (2001) on mitmete dokumentaalfilmide režissööri Indrek Kanguri teine film hukkunud sõjalaevadest. Varem on tema käe all valminud „Tsaari sõjalaev“ (1997), mis räägib Esimeses maailmasõjas uppunud miiniveeskjast „Jenissei“. Filmi „Tema Majesteedi sõjalaev“ vastu tunti meedias suurt huvi juba enne selle valmimist. Pärast esilinastusi  2001. aasta juunis jäälõhkujal „Suur Tõll“ ja TV1s sai see arvustustes positiivset vastukaja.

Arvamusi filmist

Kaarel Kaas: „Filmi autorid on „suutnud üles leida killukese vanal heal Inglismaal edasi elavat Eesti ajalugu.
See on minevikusündmuste tänapäevaga sidumise viis, mis lääne ajaloolise dokumentalistika puhul nii tavaline, kuid Eestis paraku pretsedenti loov sündmus. Kui siia juurde liita veel originaalkaadrid Briti laevastiku kaasabil puna-Venemaa lahingulaevadele märjaks hauaks saanud Kroonlinna sadamabasseinist, arvutigraafika, kvaliteetsed veealused võtted ning last but not least ladusalt ja selgelt ülesehitatud süžee, siis lõpptulemusena on meil esimene kodumaine „päris“ ajalooline dokfilm.“
Kaas, K. (2001). Aupaugud elusale ajaloole.  Postimees, 26. juuni, lk 29. 

Mati Õun, sõjaajaloolane: „Õieti öelda ei ole film pelgalt tollest õnnetust miinitraalerist, vaid ka neist oludest ja aegadest, mis tõid Tema Majesteedi sõjalaeva /---/ Myrtle meie vetesse – Eesti Vabadussõjast ja Briti impeeriumi maailmapoliitikast, mis laveeris tollal endise Vene impeeriumi äärealade rahvaste iseseisvuspüüete ja vene valgete „ühtse ja jagamatu Venemaa“ idee toetamise vahel.

Ma peaksin seda filmi mitte niivõrd dokumentaalseks, kuivõrd kunstiliseks selle sõna paremas mõttes.

Ei maksa uskuda kõiki neid ajaloolisi legende ja meremeeste jutte, mis filmist läbi vilksatavad – alates tublidest Eesti diplomaatidest, kes olevat Briti laevastiku Läänemerele kutsunud, ning lõpetades ühe siinsel sõjatandril käinud Briti mereväeohvitseri kirjasõnumiga oma naisele sellest, kuidas ta siinmail hundisuuruse jänese maha olevat lasknud. /---/

„Tema Majesteedi sõjalaeva“ huvitavamateks kaadriteks on kahtlemata 1250-tonnise ja 82 m pikkuse Myrtle´i vrakil tehtud allveevõtted – põnevad sukeldumised koos Mati Jaska sobitatud pingettekitava helitaustaga.

F-Seitsme stuudio operaatorid Andres Kull ja Meelis Kadastik siiski ise vee all ei olevat filminud, selle töö tegid ära filmi kandev kuju Vello Mäss ja teda assisteerinud kogenud tuuker Kaido Peremees.

Film annab tunnistust meie allveearheoloogia isa Vello Mässi põhjalikust „kodutööst“ – eelnevad joonised, skeemid ja arvutipildid ning eesmärkide selgus. /---/
Kokkuvõtteks – Eesti lahja sõjamerekineastika on saanud režissöör Indrek Kanguri „Tema Majesteedi sõjalaevaga“ tublisti rikkamaks.“
Õun, M. (2001). Tema Majesteedi laev Eesti Vabadussõjas. Postimees, 26. juuni, lk 20.