Filmikaameraga läbi Eesti (Petseri klooster, 1924) (1924)

Petseri klooster

Vene õigeusu mungaklooster on asutatud 1473. aastal. Samal aastal raiuti liivakivvi Uspenskaja kirik (nüüdne fassaad 18. sajandist). Klooster tugevnes ja rikastus eriti abt Korneliuse ajal 1529-1970. 1558-1965 ehitati kloostrit ümbritsev 10 m kõrgune ja 2,5 m paksune 9 torniga (säilinud 8) kivimüür. Tähtsaimad arhitektuurimälestised on Suur kellatorn (1523), vanavene stiile järgivad Blagoveštšenskaja (1541) ja Nikolai kirik (1565), barokne Pokrovskaja kirik (1759) ja klassitsistlik Mihhaili kirik (1818-1827). Märkimist väärivad ka Püha värav (1565) ja selle juurest algav Veretee, Varakamber ning raamatukogu. Kloostri õue idaservas asuvad munkade klassitsistlikus stiilis eluruumid. Looduslikesse, hiljem suuremaks kaevatud koopaisse (kogupikkus umbes 200 m) on munki maetud. Olnud 16. sajandist 18. sajandi alguseni tähtis eeltugipunkt Venemaa võitluses Liivimaa Ordu, Poola ja Rootsi vastu, minetas Petseri klooster pärast Põhjasõda sõjalise tähtsuse.
Eesti entsüklopeedia (1994). 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 282.

NB! Tol ajal oli Petseri kloostrit ümbritsev kaitsemüür koos tornidega veel restaureerimata.
Filmiarhiivi toimik.