Filmikaameraga läbi Eesti (3. osa: Eesti linnad) (1924)

"Estonia-Filmi" väljapaistvaimaks saavutuseks kujunes ülevaatefilm "Filmikaameraga läbi Eesti (1924, täiendatud variant 1926). See  oli Johannes Pääsukese vaatefilmi "Ajaloolised mälestused Eestimaa minevikust (1913) kõrval teine ulatuslikumalt Eestit tutvustav film, meie uuema kinematograafia seisukohalt aga esimene ja žanrile teedrajav. /---/ See oli esimene film Eestist, mis andis läbilõike riigi kõigist elualadest, ülevaate linnadest, ajaloolistest mälestusmärkidest ja looduslikult kaunitest paikadest.
Paas, V. (1987). Ajahetked. Tallinn: Eesti Raamat, lk.14 ja 22.

Kohti filmis

Tartu

Tartus on mitmeid ehitusi, mis sümboliseerivad selle vana linna eripära. Tartu kui ülikoolilinna sümbol on XIX sajandi alguses püstitatud ülikooli peahoone, eelkõige aga selle kuuesambaline portikus. Toomkiriku võimsad varemed meenutavad, et Tartu oli omal ajal piiskopkonna pealinn. Mõni aasta pärast Kivisilda valminud uusklassitsistlikus stiilis raekoda sümboliseerib Tartut kui halduskeskust. Kivisild oli aga kogu Tartu sümbol - Tartu kui liiklussõlme ja kaubalinna sümbol. Kandis ju raekoja ette jäänud plats pikka aega Suurturu nimetust ja seda igati põhjendatult. Siin oli sajandeid peetud turgu. Valminud Kivisild lõpetas arhitektuuriliselt Suurturu ansambli ja ka kauplemine kandus ikka enam Emajõe kaldale.

Kivisilla otsast alanud pika ja sirge Raekoja tänava alguses kõrgus Tartu üks esinduslikumaid võõrastemaju - Bellevue. Hotelli kõrvale, väikese Hobuse tänava äärde jäi eesti kultuuriloos tuntud Hugo Treffneri poeglastekool. Teisele poole hotelli püstitati 20. sajandi alguses Eesti esimene paikkino - Illusioon. Jalakäijad armastasid peatuda silla kaarekujulistel vaateplatvormidel, et uudistada varakevadist jääminekut või lehvitada suvistele paadisõitjatele. Sild ise on olnud paljude ajaloo- ja kultuuriloo sündmuste tunnistaja. Üle Kivisilla sammusid 1869. a. juunis esimese Eesti üldlaulupeo lauljad ja pealtvaatajad, et minna peoplatsile Emajõe ürgoru kõrgel kaldal. Üle silla on marssinud ülejõe kasarmutest raekoja ette ametlikele paraadidele sõdurite kolonnid, rõkkav militaarmuusika rivi eesotsas. Rahututel aegadel on üle silla tungelnud mitteametlikele meeleavaldustele ja miitingutele suunduvad rahvahulgad, lipud ja loosungid peade kohal. Kui Tartus vaheldus võim, oli Kivisild üks esimesi kohti, mis uute võimude poolt valve alla võeti.
Tartu vaatamisväärsustest täpsemalt:
Tere tulemast Tartusse, http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=53 (25.07.2011).

Vana anatoomikum (Tartu)

Anatoomikum valmis Johann Wilhelm Krause projekteerituna aastal 1805 Toomemäe lõunanõlvale rootsiaegse Karl Gustavi bastioni asukohale.
Algselt klassitsistliku rotundina valminud hoonele ehitati aastatel 1825–1827 Krause projekti järgi juurde poolkaarjad tiibhooned. Tänapäevase kuju omandas anatoomikum aastail 1856–1860 toimunud viimase suure juurdeehituse valmimise järel – arhitekt Karl Rathausi projekteeritud juurdeehitused muutsid hoone põhiplaanilt hobuserauakujuliseks.
Nüüdse nime – Vana Anatoomikum – sai hoone 1888. aastal seoses nn uue anatoomikumi valmimisega.
Täpsemalt:
Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/vana_anatoomikum (25.07.2011).

Raadi mõis

Raadi mõis (saksa k Ratshof) pärineb keskajast. Tollal kuulus mõis Tartu linnale (raele), kust sai mõis ka oma nime. 1584. aastal sai mõisast Poola kuninglik majandusmõis. Kui Lõuna-Eesti siirdus 1620tel aastatel Rootsi alluvusse, läks mõis Oxenstiernade omandusse. 17. sajandil oli mõis von Fersenite valduses.. Peale Põhjasõda kinkis Vene keisrinna Katariina I mõisa kindral Bibikovile. Alates 1751. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni oli mõis von Liphartide aadliperekonna omanduses.
1919. aastal von Liphartidelt võõrandatud mõisa kolis 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum. Teises maailmasõjas põles mõisahoone 1944. aasta augustis varemeteks. Muuseumi kogud olid õnneks evakueeritud. Sõja järgselt rajati mõisa lähedusse nõukogude sõjalennuväli, mis hõivas ka mõisasüdame. Peahoone varemed lammutati ühetasaseks ning muudeti lihtsa katusega laohooneks. Sellega lammutati hoone müüride mitmed kunstiväärtuslikud osad. Väidetavalt lennuvälja salajasuse tõttu viidi uuele trassile põhja pool ka Narva maantee, mis enam mõisamüüri tagust ei läbinud.
Täpsemalt:
Eesti mõisad, http://www.mois.ee/tartu/raadi.shtml (25.07.2011).

Narva

Narva Raekoda on Eesti esimesi barokkehitisi, esindab selle varaklassitsistlikku suunda. Kavandatud 17. sajandi teise poole alguses. 1665. a. esitas ehitusmeister Georg Teuffel Lübeckist raele hoone maketi. Ehitustöid juhtisid Narva ehitusmeistrid Z. Hoffman sen. ja J. Bischoff ning kiviraidur H. Oracker. Ehitamist alustati 1668. a. ja toorehitis valmis 1671. a., mil torni tippu paigutati maalermeister D. Grabbeni kullatud sepistöös tuulelipp - toonekurg. Sise- ja viimistlustööd kestsid kuni aastani 1675; meister J. Hecht lõpetas trepi ehitamise 1681. a. ja 1686. a. toimetati Stockholmist kohale skulptuuridega kaunistatud portaal (oletatav autor rootsi kujur N. Millich või tema õpilane P. Schulz). Viimasena valmis 1687. a. kunstipärane sepisvõre välistrepil ja ukse lünetil (meister S. Gäst) ning 1689. a. Chr. Krause valmistatud uksekoputi.

Põles 1944. a. 1950ndate aastate lõpus alustati restaureerimistöid. Hoone kohandati pioneeride paleeks. Siselahendus uuendati, säilitati vaid pidulik vestibüül. Taastatud raekojana.
Täpsemalt:
Narva raekoda, http://www.eestigiid.ee/ (25.07.2011).

Narva aleksandri kirik

1879. toimus koosolek uue eesti kihelkonna asutamiseks. Eestvõtjaks oli p. Johannese koguduse õpetaja Ferdinand Gottlieb Tannenberg, kes rootsi-soome Mihkli kirikus eestlastele jumalateenistusi pidas. Krundi kinkis Joala mõisa omanik Georg v. Kramer ja 21. juunil (v.k.) asetati kiriku nurgakivi. Kiriku projekteeris Otto Pius v. Hippius ja selle ehituskulud (184 000 rubla) kandis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig v. Knoop. Müüritööd tegi meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetööd meister Jemeljan Volkov. Ehitustöid juhtis esialgu prof. Hippius ise, hiljem Kreenholmi arhitekt Paul Alisch.

1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist tsaar Aleksander II. 20.oktoobril 1883.a. anti Narva linna ja Eestimaa konsistooriumi ühisotsusega kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nimi. Kirik pühitseti 28. mail 1884. aastal.
Täpsemalt:
Narva Aleksandri Kogudus, http://www.narvakirik.ee/index.php?ava=suurkirik (25.07.2011).