Suure Isamaasõja algus Eesti pinnal (1941)

Suvesõda 1941, Tallinna vallutamine

23. august - Saksa väeüksused koos Eesti metsavendade üksusega alustavad rünnakut Tallinnale. Vallutatakse esimine kindlustusliin Jägala piirkonnas.

24. august - Tallinna all vallutatkse teine kindlustusliin. Lahingud toimuvad Pirita lähistel.

26. august - Lahingud Harkus, Lasnamäel ning Tartu ja Narva maanteel.

Kuna 8. armee oli praktiliselt hävinud, allutati selle Tallinna ruumi jäänud väed Balti laevastiku juhatajale admiral Vladimir Tributsile, kes organiseeris Tallinna, kui Balti laevastiku baasi kaitse. Tallinnasse oli koondunud umbes 70 000 punaväelast: 10. Laskurkorpus, mille ülem Nikolajev nimetati laevastiku ülema asetäitjaks baasi kaitsel maismaal. Nende käsutuses oli kokku 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki. Kaitseks mere poolt oli rannikul 9 rannapatareid, samuti ristleja "Kirov", "Minsk" ja "Leningrad"; 9 miiniristlejat ja 3 suurtükipaati. Õhukaitse kindlustas laevastiku 10. hävituslennukite eskadrill. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit.

Saksa 18. armee juhataja Georg von Küchleri käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse.

28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna. Nõukogude väed evakueerusid Tallinnast meritsi, kaotades poolsada laeva (Juminda miinilahing).

http://et.wikipedia.org/wiki/Suves%C3%B5da (5.05.2020).

Ebaõnn tabas ka venelaste kahte moodsat ristlejat “Kirov” ja “Maksim Gorki”. Viimane sattus paar päeva peale sõja algust Saaremaast loodes saksa miinile, mille plahvatus rebis puruks ristleja ahtri. Suurte raskustega suudeti laev toimetada Tallinna sadamasse, kust see peale hädapärast remonti edasi Kroonlinna viidi.

Miinile jooksnud ristleja “Kirov” sai 26. augustil 1941 veel Tallinna reidil olles Sakus asunud saksa raskepatareilt kolm tabamust, mille tõttu laev ei olnud enam võimeline omal jõul  liikuma.
Kahel esimesel sõjakuul olid lahingukõlbulikud vaid venelaste hävitajad. Pärast Tallinnast lahkuvate laevade massilist hukkumist Juminda miiniväljadel tõmbusid terveks jäänud Vene sõjalaevad Kroonlinna ja jäid sinna kuni 1944. aasta septembrini. 

http://kultuur.elu.ee/ke509_Stailin-Hitler.htm (5.05.2020).

Suvesõda Harjumaal 1941

Tallinn põles juba 26. augustil 1941. Meenutatakse: Ja siis tulid ööd, kus taevas oli valge tuledest Tallinna kohal. Õudne oli vaadata kaugusest veripunast kuma Tallinna kohal. Neede vihmased lõikusööd, kui tuul lõõtsus läbi öö ja kui leegid värvisid taeva veripunaseks, jäävad meile kustumatult meele. Eemalt seda tulekuma jälgides jäi paljudele mulje, et Tallinn põleb maha viimse majani. Nii kole oli leekide tants taeval... Kostis hirmus kärgatus ja Kilgase trikootööstus oli miinisadama rajoonis leekides. Varsti oli ka teisel pool õudne plahvatuse müra ja arsenali üks osa varises varemeiks.
27. augustil, kui enamlased juba paaniliselt põgenesid, muutus nende hävituskirg eriti metsikuks – süüdati ja lasti õhku mis vähegi suudeti. Tekkis tervelt 125 tulekahju, millele vabastamispäeva ööl järgnes veel 16 süütamist..
Teisal kirjutatakse: 27. augusti keskpäeval vapustasid Tallinna linna plahvatused. Lasti õhku linna elektrijaam ja postkontor telefonikeskjaamaga Vene tänavas. Sama päeva õhtupoolikul hakkasid üle linna vajuma rusked suitsupilved, mis summutasid koguni päikese – bolševikud olid süüdanud Rotermanni ja Puhki viljaveskid koos ladudega, kus nüüd kõrbes kallis vili. Õhtu tulles uppus linn tulekahjude kumasse, mis öö tulles järjest laienes. Põles ka Balti jaamahoone, tulekahjusid oli sadamas ja selle piirkonna tehaseis ja ladudes. Samuti möllas tuli tselluloosivabriku võimsais müürides. See öö oli hävinguöö. Kuid sama öö oli hävinguööks ka punaseile endile.
Ja veel: 27. augusti ööl veretas Tallinn tulekahjude kumast. Tulekahjud märatsevad kõikjal – sadamas lõõmab, Lasnamägi näib olevat üksainus põlev viirg, ja see tuline joon küünib välja kuni Pelgulinnani, mille tagant, Koplist kerkivad uued tulekeeled, ühinedes põleva Balti jaamahoone leekidemässuga. /---/

Tallinnas hävis 28. augustini tulekahjude läbi 389 ehitust. Suurimaks põlemispaikadeks olid Lasnamäe rajoon, sadamarajoon, Kopli rajoon, Nõmmel Hiiu jaama ümbrus, kus lendas õhku enamlaste laskemoonarong.

Lindmäe, H. (2016). Suvesõda Harjumaal 1941 [katkend autori samanimelisest raamatust]. Kultuur ja Elu, nr 1, lk 48-59, fotod.
http://kultuur.elu.ee/ke523_suvesoda_harjumaal.htm (6.05.2020).