Suure Isamaasõja algus [1942]

Saksa armee pealetung 1941. aastal.

Maakaardil näidatakse nooltega Saksa armee peamisi löögisuundi: eesmärgiks on jõuda joonele Arhangelsk-Astrahan ja selle ootamatu välkkiire löögiga võita sõda. Diktori sõnul olid sakslased  harjunud võidukate välksõdadega (Blitzkrieg) Euroopas. Näeme lahinguid, sõjapõgenikke, põlevaid maju ja kariloomi tule eest põgenemas. Diktor: „Tapvad, põletavad, röövivad fašistid suutsid liikuda 30–40 km ööpäevas, aga selline kiirus oli neil ainult sõja esimestel päevadel, seejärel hakkasid nad järjepanu kohtama tugevat kaitset ja vasturünnakuid Daugavpilsi, Minski, Grodno, Lutski all.“ Nooltega maakaardil näidatakse lahingukohti. Diktor: „Saksa kindralstaabi ülem kindral F. Halder kirjutas oma päevikus, et NSVL saab võidetud 14 päevaga. Tegelikkuses kohtasid fašistid üha suuremat vastupanu, mille heaks näiteks on ümberpiiratud Bresti kindluse kangelaslik kaitsmine terve kuu vältel.“ Näeme lahingutegevust, haavatuid, meditsiiniõde, kes võtab ühe haavatu taskust verise parteipileti. Seina sisse kraabitud lause „Suren, aga ei alistu!“. Lennukilt langeb pomm, laibad põlevate Saksa tankide kõrval. Nõukogude sõdurid pilluvad granaate. Diktor: „Sajad sellised väikesed Bresti-laadsed vastupanukolded sundisid fritse hüppama tankidest ja kohtuma silm silma vastu sõja verise olemusega. Blitzkrieg ei õnnestunud.“ [Film katkeb.]

Märksõnad: ajalooliste sündmuste tõlgendamine | ajaloosündmused | ebaõnnestumine | kangelaslikkus | kindluse kaitsmine | lahingupaigad | lahingutegevus | laibad | maakaart | medõde | Nõukogude armee | nõukogulik ajalookäsitlus | pommiplahvatused | pommitamine | põlevad linnad | Saksa sõdurid | Suur Isamaasõda | sõda | sõdurid | sõjakoledused | sõjapõgenikud | Teine maailmasõda | vaenlase plaan | vaenlased | vastupanu | välksõda | Vaata kõiki »