Rüblik (1975)

Fakte filmi valmimisest

Valmib joonisfilmistsenaariumi "Õnneseen" III variant: detsember 1974
Valmib režiistsenaarium filmile "Õnneseen": jaanuar 1975
Filmi ettevalmistusperiood: 14.01. - 28.02.1975
Võtteperiood: 01.03. - 31.07.1975
Montaaž: 01.08. - 29.08.1975
Filmi üleandmine - 29. august 1975
Venekeelse dublaaži valmimine: 04.10.1975
Filmi maksumus - 35 431 rubla.

Filmile anti 2 tasustamisgrupp

Linastusluba nr MB-06100 väljastati filmile 08.09.1975. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.

Linastusluba nr 2298/75 väljastati filmile 20.10.1975. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.1477: Joonisfilmi "Rüblik" põhidokumentatsioon.

Arvamusi filmi arutelult Tallinnfilmi Kunstinõukogus

Balbat: Mulle tundub, et Raamatu loomingu taustal on selle filmi tugevaks küljeks küllaldane terviklikkus ja täiesti selge mõte. Kui võrrelda stsenaariumiga, on film tugevam, kujundus ületab oma teostuselt stsenaariumi ja puhub talle elu sisse. /---/ Muusika on tore, kunstnikutöö meeldib.

Kõrver: Minu meelest hästi vajalik film. Teema poolest peaks kuuluma iga kooli sundrepertuaari. Kunstiliste vahenditega toredasti lahendatud, ilusad värvid, sobiv muusikataust. See lugu peaks lapsi mõtlema panema.

Remmelgas: Kõik läheb loogiliselt sinnamaani, ka absurdil on oma loogika, kus poiss muutub põrsaks seetõttu, et ta rikub käitumisreegleid, ei pea nendest lugu. Loogikavead on õigemini põrsast poisiks muutumise juures. Poiss hakkab ise käima seda õiget teed, kuid ei muutu seejuures poisiks. Alles siis, kui pannakse üles silt, et kes käib mööda õiget teed, see muutub inimeseks, saab ta jälle poisiks.
Aga poiss tuli ise sellele mõttele, et kui õigesti toimin, muutun põrsast poisiks. Aga see ei tule filmis välja. See oleks palju loogilisem, pedagoogilisem idee.
Selle filmi arutelu ajal ja ka nüüd tulevad mulle ikka meelde suure pedagoogi Tolstoi aabitsad. Seal on ka lugu sellest, kuidas vanaisa pannakse teistest eraldi mollist sööma. Poiss hakkab midagi meisterdama ja kui vanemad küsivad, mida ta teeb, siis vastab poiss - teen moldi, millest te vanast peast sööma hakkate. Sünge, aga viimase 150 aasta jooksul vist parim ja tänapäevani kehtiv pedagoogiline idee. Tahaksin midagi järjekindlalt loogilist, pedagoogilise idee läbiviimist ilma tarbetu sünguseta.
Ja üks filmiväline märkus. Kunagi Tuganov tegi filmi "Park", mille idee seisnes selles, et inimestele dikteeritakse ette "õigeid teid", mis aga polegi õiged. Rein Raamat pakub vastupidise idee - ära ikka mine otse, käi bürokraadi ja iganenud pargikujundaja lollakaid printsiipe mööda siksakiliselt.

Danilovitš: Üks asi, mis torkab silma - need monumentaalsed inimeste kujud ja see reaalne ümbrus. Ebatäpsed persoonid, kes liiguvad küllaltki täpsel foonil. Je see siksakiline tee. Loogiliselt võttes oleks poisil õigus otse käia, kui täiskasvanud rajavad selliseid teid. See on tõsine puudus, et ei saa täpselt määratleda filmi eesmärki, kuigi see on vajalik. /---/
See film pole täielikult õnnestunud ei kunstilise lahenduse ega režissööritöö poolest.
8. september 1975.

Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1: Joonisfilmi "Rüblik" toimik.

Väljavõtteid ajakirjandusest

Endel Link: „“Rüblikus“ tekitas vaidlusi dramaturgiline ülesehitus.“
Link. E. (1975). Multifilmide edu Moskvas [Moskva Kinomajas Eesti animafilmide programm ja arutelu]. Sirp ja Vasar, 28. nov, lk 7, 11.

Sergei Assenin: „“Kilplastes“ pöördub režissöör klassika poole nii kirjandusliku ainestiku (Fr. R. Kreutzwaldi teos) kui ka ku­jundusliku lahenduse poolest, mis meenutab Pieter Bruegheli laadi. Näidates koomiliselt parodeerivaid episoode kilp­laste nõmedaist tegudest, kes elavad fantastilisel muinasju­tumaal, naeravad filmi auto­rid (nende seas ka kunstni­kud P. Pärn ja K. Kurismaa) juhmust ja konservatiivsust. Hästi mõjub väliselt tagasi­hoidlik, kuid samal ajal sügavaletungiv iroonia, mis omane eesti rahvuslikule huumorilaadile. Need omadused ilmne­vad väljendusrikkalt ka koos samade kunstnikega loodud lastefilmis „Rüblik“, milles visandlike, karikatuursete ku­jude kaudu puudutatakse õpi­laste teravaid kasvatusprobleeme.“
Assenin, S. (1977). Pürgimine mitmekesisuse poole [Eesti multifilm 20-aastane]. Sirp ja Vasar, 25. nov, lk 6-7.

Sergei Assenin: „Suurepärane on filmi peategelane - vallatu, elava ja rahutu loomuga sõnakuulmatu koolipoiss, kes vana aedniku poolt üles pandud keelusiltidest hoolimata tallab kangekaelselt muruplatse. Ent ootamatult toimub muinasjutulis-fantastiline pööre, milleta multiplikatsioonis on raske läbi saada. Poiss moondub tõepoolest põrsaks... /---/

Filmi hoogne rütm ja lõbus huumor annavad jutustusele siira, tüütavatest manitsustest vaba intonatsiooni, mis on väga hinnatav meie veel vähestes koolilastele adresseeritud multifilmides.
Peen vormitunnetus aitas kunstnikel Priit Pärnal ja Kaarel Kurismaal leida maalilise stiili, mis on tinglik ja ühtlasi realistlik, muinasjutuline ja rõhutatult nüüdisaegne, rafineeritult väljendusrikas detailide edasiandmisel ja samaaegselt väga vahenditu ning naiivselt lihtne, meenutades laste joonistusi.“
Assenin, S. (1986). Bumerangi lend [režissöör Rein Raamat]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 71-72.

Filmile tagasivaatavalt

Chris J. Robinson: „"Rüblik" oli Rein Raamatu ainus katse teha lastefilmi. Lugu esitati lihtsa moraaliõppetunnina: poiss eirab silti "Murul mitte kõndida" ja muutub väikeseks seaks. Siiski lisasid Priit Pärn ja Kaarel Kurismaa kergelt õõnestavaid viiteid, mis muutsid õpetliku loo bürokraatide absurdselt tähenärijaliku käitumise pihta suunatud kriitikaks. "Esialgses loos polnud mingit irooniat," kinnitab Pärn. "Meie lisasime teeraja absurdse kuju ja muutsime pargikoristaja, kes pidi algul olema positiivne tegelane, visuaalselt eemaletõukavaks. Arvan, et see läks meil korda."
Robinson, Chris J. (2010). Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 100.

Andreas Trossek: „Raamat ei loobunud siiski täielikult karikatuursest lähenemisest joonisfilmile ning Priit Pärna kunstnikutööga „Kilplased” 1974. aastast ja aasta hilisem „Rüblik” on selle suuna järgmised näited, nagu ka Heiki Ernitsa tüpaažidega „Kas on ikka rasvane?” (1979). Pärna omapärane joonistajakäekiri andis neile filmidele küll kummalist ambivalentsi, kuid üldjuhul näis Raamat režissöörina rahul olevat ainult siis, kui sai kasutada motiive „kõrgest” kujutavast kunstist. /---/

Pärna esimesi kunstnikutöid joonisfilmidele „Kilplased” ja „Rüblik” ei saa pidada sellisteks, mis laseksid ennast retrospektiivselt „popkunstiks” sildistada, sest tegu on ennekõike karikatuurimaailma esteetikaga. /---/

Popkunsti esteetika mõjuväljas Pärn kahtlemata oli, ja üsna tugevalt – karikaturistina oli ta ikkagi oma ajastu lapsena kaasaja kultuuri peegelpildiks.“
Trossek, A. (2009). Eesti popanimatsioon 1973-1979: joonisfilmist lähikunstiajaloo kontekstis. Kunstiteaduslikke Uurimusi = Studies on Art and Architecture = Studien für Kunstwissenschaft, kd 18, nr 1-2, lk 69-107.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Rein Raamatu animafilmid on sarja 9. DVD, ilmunud 28.11.2013. Sellel on järgmised filmid:

Lend (1973)
Värvilind (1974)
Kilplased (1974)
Rüblik (1975)
Kütt (1976)
Põld (1978)
Suur Tõll (1980)