Rootsiaja mälestisi Tallinnas (1937)

Film algab Tallinna panoraamiga ja vanalinna vaadetega, mis lähevad üle vaadeteks vanadelt gravüüridelt. Seejärel uuesti kaadris tegelik vanalinn. Diktoritekst selgitab nähtut:

"Rootsi valitsuse ajal, mis algas 1561. aastaga ning lõppes 1710. aastal, säilitas Tallinn peaaegu täielikult ordu ajal kujunenud arhitektoonilise üldilme, nagu seda näitab Matthäus Meriani gravüür umbes aastast 1650. Suurema muudatuse linna üldpilti tõi alles 17. ja 18. sajandi vahetusel ehitatud bastion-kindlustuste vöö, millest kõige paremini on hoidunud kaks võimsat bastioni: Rootsi kants, uuemal ajal muudetud kauniks puiestikuks ning sama muudatuse osaliseks saanud Harju kants. Kõige enam rootsiaegseid mälestisi leiame linna vanadest taani ja ordu ajal ehitatud kirikutes, eelkõige Toomkirikus, mis oma sisustuselt on suurel määral vaadeldav rootsi aja muuseumina. Eriti väärtuslik on Rootsi väepealiku Pontus De la Gardie kivist raiutud renessanss-vormides hauamonument aastast 1590 kiriku altariruumis, koosnev epitaafist ning väepealiku ja tema abikaasa figuuridega kaunistatud sarkofaagist. Sarkofaagi esiküljel, vappide vahel, Narva üldvaade 1581. aastal toimunud lahingu kujutusega. Väljapaistev renessanss-stiilne raidteos on ka Rootsi õuemarssal Olof Ryningi monument 16. sajandi lõpust samas altariruumis, kuigi vormikõnelt palju lihtsam. Altar ise on arhitektooniline nikerdteos 1684. aastast ning esindab oma uhke üldpealisega ja külgfiguuridega kohalikku rootsiaegset barokk-kunsti. Umbes üheaegne altariga on kiriku vormirikas nikerdfiguuridega ja maalingutega kaunistatud kantsel. Selle kantsli alussambaks on Moosese kuju. Peale muu kaunistab kirikut suur kogu nikerdatud ja maalitud aadlivappe rootsi aja lõppjärgust.

Niguliste kirik sai rootsi ajal toimunud ümberehitusel oma monumentaalse renessanssvormides torni, mis viidi lõpule 1695. aastal ning samuti oma sissekäigu fassaadi puust sammasportaaliga ning samal ajal Kristuse figuuri viilul. Kiriku väärtuslikemaid rootsiaegseid mälestisi on Ingerimaa asehalduri Bogislaus von Roseni poolt 1624. aastal annetatud renessanss-stiilne kantsel. Selle kantsli alussambaks oli praegu kirikus eraldiseisev püha Kristoforuse kuju. Edasi sama Roseni poolt annetatud harukordselt meisterlik hilisrenessanssvormides nikerdepitaaf aastast 1651, mille keskpildi esiplaanil näeme palvetavat annetajat ja ta kaht abikaasat, sest Rosen oli kaks korda abielus. Kolmandaks väärtuseks on kõrgelt kunstipärane nikerdatud kabelisein kiriku eeskojas, annetatud sama Roseni poolt.

Niguliste kiriku kõrval asuv Rootsi-Mihkli kirik omab esmatähtsuse mälestisena 1703. aastast pärit barokkstiilse altari, mille raskevormiline ülapealis kannab linnufiguuri avatud tiibadega ja Kaarel XII monogrammi. Ainulaadne Eestis on sama kiriku haruldane kaheksakülgne nikerdatud seintega ning rippuva ehiskatusega ristimisruum, päritolult arvatavasti üheaegne altariga.

Peale Niguliste kiriku sai rootsi ajal oma saleda renessanssvormides torni Püha Vaimu kirik, nimelt juba 1635. aastal.

Veel varem, 1627. aastal, püstitati samalaadiline, kuid palju vormirikkam torn ka linna raekojale. Selle hoone trepikoja seinal näeme linna raidvappi aastast 1657 ja meisterlikku raidreljeefi õigusjumalanna kujutusega 1629. aastast. Tähtsaimateks mälestisteks on siiski raekoja saali kaheksa seinamaalingut piibli teemadel aastast 1667, mis annavad lähema ettekujutuse rootsiaegse maalikunsti tasemest Tallinnas. Neist on huvitavamad “Kuningas Salomoni kohtumõistmine”, “Kristus Pontius Pilatuse ees”, “Seeba kuninganna küllatulek kuningas Salomonile” ja ühendatud maaling Herodiase tantsust ning Herodiasest Ristija Johannese peaga. 

Vähestest rootsiaegsetest erahoonetest on kõige kunstilisem endine Mustpeade Maja oma 1597. aastal valminud renessanssfassaadiga, mida kaunistavad stiilsed raidreljeefid. Maja uhkuseks on eriti ta vormiküllane raidportaal püha Mauritiuse pead kujutava vapiga ülalosas ning endise välistrepi ehiskiviportaali bieder-kõrvad.

Lõpuks on linna üheks väljapaistvamaks vaatamisväärsuseks Laias tänavas asuva Hueck’i maja avar rootsiaegne eeskoda oma haruldase portreegaleriiga 16.-17. sajandist. Kogukonna tolleaegsete mees- ja naisliikmete portreemaalingute seas näeme siin ka kuningas Karl XII portreed. Kui see kuulsaim Rootsi kuningas 1700. aastal külastas Tallinna, ulatas linna bürgermeister talle truuduse ja austuse tähena need kullatud linnavõtmed. Ent kuningas lükkas võtmed tagasi, sõnades linnaisale: “Hoidke neid ise, tean, et need on heades kätes.” Need võtmed on tänapäevalgi linnapea hoole all kui omapärased mälestised rootsi ajast."
(diktoritekst)

 

Märksõnad: arhitektuurimälestised | barokk | kiriku interjöör | kirikud | park | raidkunst | renessanss | ristimisruum | rootsi aeg | Vaata kõiki »