Riigiks saamine (1993)

Ajalooteemaline dokumentaalfilm Eesti riigi sünnist ja vabaks võitlemisest ohvriterohkes Vabadussõjas.

Metallitöökojas taastatakse kujur Ferdi Sannamehe Vabadussõja pronksist monumenti. Diktoritekst räägib lahti ajaloosündmused aastail 1917–1920,  saateks mälestused, fotod, filmikaadrid, dokumendid, kaardid, kunstiteosed. Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 avab uued võimalused Eesti poliitiliseks enesemääramiseks. Eestlaste võimas meeleavaldus Petrogradis (fotol) saab tõukeks Eestile omavalitsuse andmisel (Eestimaa kubermanguna) Kerenski  Ajutise Valitsuse poolt ja Eesti Rahvusdiviisi loomisel. Bolševike võimuhaare Venemaal 1917 (Oktoobrirevolutsioon) sunnib omariikluse kehtestamisega kiirustama. Koos hakkab käima Eesti Maapäev kui kõrgeim omavalitsusorgan, selle vanematenõukogu (Jüri Vilms, Konstantin Päts, Konstantin Konik) asutab Eesti Päästekomitee, kes annab välja iseseisvusmanifesti ja kuulutab Eesti Panga hoones 24. veebruaril 1918 välja Eesti Vabariigi.  Mälestusi sellest jagab Vabadusristi kavaler Paul Porre, kes toona manifesti teksti rahvale jagas. Ajalookaadrite vahel näidatakse lõike taasiseseisvunud Eestist – vabariigi 75. aastapäeva pidulikust tähistamisest 1993 Tallinnas, kus pidukõnesid peavad Jaan Kross ja Lennart Meri ning Pärnus, kus näitleja Lembit Mägedi loeb rahvale ette Maapäeva iseseisvusmanifesti. Näidatakse Jüri Vilmsi viimset puhkepaika ja mälestussamba avamist Pilistveres 1993. 

Arhiivimaterjali toel kajastatakse järgnevaid sündmusi: Punaarmee pealetungi Narva suunalt, Eesti Töörahva Kommuuni tegevust ning Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu, mis osaliselt hõlmas ka Landeswehr’i sõja (28. 11. 1918 – 03 .01. 1920). Sõja alguse raskustest räägib Paul Porre, kes koos teiste koolipoistega vabatahtlikult punaväe vastu läks. Vabadussõja veteran Taavet Poska räägib soomusrongide ehitamise nippidest. Kaardil näidatakse rinde liikumist kuni võiduka Võnnu (Cesise) lahinguni saksa Landeswehr’iga. Eestile tulevad appi briti mereväe eskaader ja soome vabatahtlikud, näidatakse soomepoiste mälestuskivi avamist Paju mõisas, kus kõneleb soome kirjanik Juhani Salokannel. Ekraanil on Vabadussõja mälestusmärgid Rakveres, Munamäe jalamil, Valklas, Rõuges, Paju lahingu bareljeef, sõjasangari Julius Kuperjanovi hauamonument jpm. Vabadusristi kavaler Karl Jaanus räägib sõjamälestusi (filmitud 1988). Rahuläbirääkimised Nõukogude Venemaaga lõppevad rahulepingu allakirjutamisega Tartus 2. veebruaril 1920. Vabadussõjas langes ligi 3600 meie sõdurit ja ohvitseri, haavata sai 14000.

Märksõnad: bolševike võim | Eesti iseseisvumine | eesti sõjavägi | iseseisvusdeklaratsioon | iseseisvusmanifest | iseseisvuspäeva tähistamine | keevitamine | laibad | landeswehri sõdurid | Maapäev | maastikuvaated | metallitöökoda | mälestused vabadussõjast | omariikluse sünd | pronksivalu | pronkskuju taastamine | punane terror | punaväelased | pärgade asetamine | rahvaste enesemääramine | rahvusriik | riikluse ülesehitamine | Saksa okupatsioon Eestis | soome vabatahtlikud | soomusrongide ehitamine | sõda | sõjavangid | Tartu rahu | Vabadussõda | Vabadussõja lahingud | Vabadussõja rinded | vabadussõja veteranid | vabadusvõitlus | valgekaartlased | veebruarirevolutsioon 1917 | Vaata kõiki »