Ramsese vembud II (1986)

Filmi valmimine

Kirjanduslik stsenaarium "Ramsese memuaarid": 21.08.1985
Valmib joonisfilmi "Ramsese memuaarid" režiistsenaarium: 17.01.1986

Filmi ettevalmistusperiood: 19.09. - 08.10.1985
Võtteperiood: 09.10.1985 - 11.02.1986
Montaaž: 12.02. - 12.03.1986
Filmi üleandmine - 12. märts 1986
Filmi maksumus - 45 500 rubla.

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsus

22. jaanuar 1986

Multiplikaat on üldjoontes korrektsel tasemel, kuid tuleks täpsustada esimese pala finaali ja sündmuste selguse huvides tuleks aktsenteerida järgmisi plaane: Ramsese toidukauss, prae poolitamine, veega pritsimine, karu reaktsioon püssile, vee sattumine püssitorusse ja selle väljavalamine.

Arutelu Tallinnfilmi Kunstinõukogus       

18. märts 1986

S. Kiik: Käesolev, teine film neljaseerialisest tellimusfilmist on täpsem oma kompositsioonilt ja tempolt.

R. Raamat: Tõesti tore film, mõeldud eelkõige kindlasti lastele. Tempolt on film siiski aeglasem, tegevust on vähem. Lastele on film arusaadavam. Esimene seeria oli sisemiselt suurema dünaamikaga, stseenid olid teravmeelsemad, see osa on oma olemuselt lüürilisem, puuduvad trikid.

P. Pärn: Situatsioonid on juba ette selged, võiks olla rohkem naerukohti.

H. Pars: Filmi iseloomustab heatahtlikkus, trikid võiksid olla teravmeelsemad. Arvan, et ei ole õige mängida ainult välise dünaamika peale. Tore on ka veiderdatud inimlikkus.

L. Laius: Esimene osa oli parem, sest oli rohkem absurdseid situatsioone. Film ei üllata enam.

Allikad:
Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2513 Joonisfilmi "Ramsese vembud" II stsenaarium, kunstinõukogu otsus, aktid.
Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2514 Joonisfilmi "Ramsese vembud" II loomingulised lepingud, eelarve, kalkulatsioon.

Filmi saamisloost

1974. aastal mõtles Edgar Valter ennast jahimeheks ja endale sõbraks mõtles ta välja jahikoera, kes sai Egiptuse vaarao järgi nimeks Ramses. Valmis koomiksiraamat “Jahikoera memuaarid”, mille põhjal Heiki Ernits tegi aastatel 1985–1987 neljaosalise joonisfilmi.

„Ramsese vempude“ sünnilugu on põnev. Pärast üht skandaali mõõtu vahejuhtumit poliitiliseks kistud pilapildiga (pikemalt loe filmi DVDlt) pidi karikaturist ja joonisfilmitegija Heiki Ernits mõneks ajaks autorifilmidest suu puhtaks pühkima. Talle lükati ette hoopis lastele mõeldud joonissari „Ramsese vembud“, Kesktelevisiooni tellimus Moskvast.

Täna võib öelda, et see „tellimustöö“ kannatab vabalt välja võrdluse briti huumoriklassikaga „Wallace ja Gromit“, kus samuti nutikas koer kompenseerib usinalt ja leidlikult oma hajameelse peremehe mõningaid vajakajäämisi. Ramsese aga teeb eriti meeldivaks karakteriks see, et ta peaks olema kange jahikoer, aga tegelikult on paras hipi, kes ei suuda lillelegi liiga teha, pardist või metsseast rääkimata. Loodusega kooskõlas elamine, vägivallatu maailmanägemine väljenduvad siin kõige argisemates olukordades. Sest tõesti – milleks tappa looma, kui su ainus eesmärk on tema naha või sarvedega teiste inimloomade ees uhkeldada? Ramsesele tundub palju arukam karule vihma eest varju pakkuda ja linnukestega võileiba jagada. Vaatamata tugevale sisemisele tsensuurile õnnestus Ernitsal ikkagi ekraanile tuua kanged teisitimõtlejad!
Tõnson, M. (2014). Pöörane metsamoor ja hipist jahikoer [Eesti lastefilmide sarjas ilmus Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD]. Eesti Ekspress, 13. veebr, lk 62.

Täismahus artikkel Ekspressi tasulises digilehes:
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/poorane-metsamoor-ja-hipist-jahikoer.d?id=67802483

Arvamusi filmist

Talvelõpu kunstilise inventuuri käigus vaeti Kinoliidu multifilmi sektsioonis Priit Pärna juhtimisel Eesti möödunud aasta multifilme. Vanameister Heino Parsi kõrval («Elujõgi») olid filme teinud vaid noored režissöörid: R. Unt ja H. Volmer («Kevadine kärbes»), R. Heidmets («Kaelkirjak»), H. Ernits («Ramsese vembud»), R. Järvi («Aisopose rebane»). Seetõttu vaatles ettekandja Maija Augstkalne (Riia) meie noorte režissööride kogu ­ loomingut lähemalt. /---/
Oma ülesande täidavad kül­lalt hästi H. Ernitsa jahikoer Ramsese lood. Filmil on sümpaatne (kuigi justkui kusagil varem nähtud) kangelane. /---/

Järgnevas mõttevahetuses vaidlustati mõningaid ettekandja hinnanguid või vaieldi omavahel.
M. Lotman: Meeldisid kõik filmid, välja arvatud lastefilmid ja «Rebane». /---/ Meeldivad filmid, mida ei oska kuhugi liigitada. Kõige huvitavamad on tihti filmid žanride piirimail, mitte puhtažanrilised tööd.
J. Ruus: Piiripealsusega võib film laguneda; piiripealsus võib kujuneda vaid rafineeritud maitse rahuldajaks.
M. Lotman: Lagunesid «Rebane» ja «Ramses», kuid mitte seepärast, et nad on piiripealsed: nad on väga kindlatesse lahtritesse kuuluvad filmid.
Balbat, M. (1987). Multifilmitegijate uus põlvkond [1986. aasta animafilmidest, ka joonisfilmist "Ramsese vembud"]. Sirp ja Vasar, 3. apr, lk 7.

Läti kriitiku Agris Redovičsi ettekandest Kinomajas.
"Rääkides meie lastefilmidest, eriti „Ramsese vempudest“ (väikelastele mõeldud jahikoera-seikluste seriaal) möönis ta, et lastele on see lihtsakoeline film muidugi vaadatav ja arusaadav, kuid ta on kohanud liiga paljusid lastefilmide režissööre, kelle ainsaks argumendiks oma filmi kaitsmisel on: aga lapsed vaatavad! Lastelt kui hindajatelt ei saa me oodata objektiivsust, samuti nagu ei või võtta publiku arvamust esteetiliste kriteeriumide aluseks. Ja miks peab lapsele alates lasteaiaeast kõik arusaadav olema? A. Redovičs väitis, et oma lastele näitaks ta pigem Pärna „...ja teeb trikke“, olgu et laps seal ka kõigest aru ei saa."
Balbat, M. (1988). Omaenese edu auras [1987. aasta eesti multifilmide arutelu kokkuvõte]. Sirp ja Vasar, 13. mai, lk 7.

Sulev Teinemaa: „Filmile on ette heidetud aeglust, rahulikkust: säärane laad tulenes aga otseselt Valteri tüüpidest, kes on pisut sissepoole pööratud pilguga, hajameelsed, mõnusad ja tegelikult just sellega võluvad."
Teinemaa, S. (1993). Persona grata: Heiki Ernits. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 93.

Chris J. Robinson: „Ernits oli "Ramsese vempude" kõigi osade kunstnik ja lavastaja. Lood põhinesid Ernitsa üheks suuremaks mõjutajaks osutunud nimeka karikaturisti Edgar Valteri raamatul: "Võtsin Valterilt karikatuuritunde. Tema õpetused olid väga tähtsad, sest need aitasid mul õiget rada leida. Esmalt püüdsin Valterit liialt järele aimata... kuid sellegipoolest oli ta minu jaoks oluline õpetaja"."
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 114-124.

Mikk Rand: „Päris kindlasti oli üks põnevaim ettevõtmine nii laste kui vanemategi jaoks ühe vanema multika, Heiki Ernitsa “Ramsese vempude” helindamine. Suure õhina ja lustiga kriuksusid, haukusid ja pläterdasid nad filmile taustaheli. Hilisem ülevaatamine tekitas just selle emotsiooni, mis vajalik - äratundmisrõõmu. Eks moodustagi multifilm, mida me lapseeas (filmiliikidest) enim vaatame, tulevase reaalsuse tarvis niiöelda muinasjutulise vundamendi. Mis see multikas muu on kui muinasjutt. Ja muinasjuttudega tegelemine, nendesse ja nende tegelastesse uskumine, muinasjuttude lugemine - kõik see kokku on elustiil. Elustiilina aga vanarahva tarkusest pungis, küpse moraali ja asjatundliku kasvatuslaadiga. Sellel stiilil on oma filosoofia."
Rand, M. (1997). Eesti animatsiooni invasioon Lätti ehk Läti juhib 3:2 [filmiõppe üheks osaks "Ramsese vempude" helindamine]. Sirp, 10. okt, lk 12.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Kunksmoori ja Ramsese seikluste DVD on sarja 21. DVD, ilmunud 20.02.2014. Sellel on järgmised filmid:

Kunksmoor (1977), režissöör Heino Pars
Kunksmoor ja kapten Trumm (1978), režissöör Heino Pars
Ramsese vembud I-IV (1985-87), režissöör Heiki Ernits