Avaleht » Filmiliigid

Meresõit talvel (1935)

Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr 7

Filmikroonikad Kestus: 07:28

Huviinfo

Toonastest ajalehtedest

“Merikaru” läheb proovisõidule

Esimene Eestis ehitatud jäälõhkuja “Merikaru” on valmis.

“Merikaru” toodi täna hommikul oma ehituspaigast, tehase kanali lõpust ära randsilla juurde ning ootab seal silla avamist, et sõita reidile proovima oma masinaid. See oleks tema esimene sõit. Laupäeval, kell 2 p.l., on ametlik esindussõit, millest arvatavasti osa võtab ka teedeminister O. Sternbeck, dir. ins. E. Avik, sadamatehase juhatus ning kutsutud külalised. Tehakse tuur Tallinna reidil ja seejärele rakendatakse siis laev juba ametlikult Tallinna sadama teenistusse. “Merikaru” juhiks saab senine “Leigeri” juht kapten Lettner.                                  Väiksema jäälõhkuja järele tekkis meil juba ammu vajadus. “Leiger” on vana ja nõrk. Talve tulekul on aga hädasti vaja üht jäälõhkujat, kes peaks ajutiselt ühendust Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu vahel kuni meri kattub kindla jääkorraga. Laev on aga ehitatud peamiselt Tallinna sadama tarvis. Kuna “Merikaru” on ehitatud naftaküttele, siis vajab ta küttetagavarapunkte nii Rohukülas kui ka Virtsus. Mõlemasse kohta püstitati naftapaagid, milleks ära kasutati vanad “Suure Tõllu” katlad.

“Merikaru” ehitustöödega tehti algust kolm aastat tagasi. Tema ehitus oli ette nähtud vahe- ehk puhvertööna; kui tehasel muud tööd polnud, siis ehitati “Merikarut”. Palju laev tegelikult maksma läks, pole praegu teada, sest arved on kokku võtmata, kuid arvatavasti kõigub ta hind 250.000 krooni ümber. “Merikaru” on täiesti ehitatud kodumaal. Laeva pikkus on 28 mtr., laius 7 meetrit ning süvis 11 jalga. Masinajõud 450 HP. Kiirus 10-10,5 sõlme. Veeväljasurve 235 tonni. Laev on veeteede valitsuse poolt ametlikult mõõtmata. Ehitatud Saksa Lloydi järele. Laeva meeskonda kuulub 12 inimest, neist 4 juhtkonda, 7 madrust ja kütjat ning 1 kokk. Laev võib kütteainet peale võtta 28 tonni, millise tagavaraga saab merel olla 100 tunni ümber. Laeva ruumid on avarad. Ühiskajut mahutab ära hulga inimesi. Juhtkonna ruumi võib magama panna 8, meeskonna ruumi 10 inimest. Peale selle on veel olemas soojad isteplatsid.
Pildil: “Merikaru” sadamatehase kanalis proovisõidu eel. Ülal nurgas laeva juht kapten Lettner.
“Merikaru” läheb proovisõidule (1935). Vaba Maa, 20. veebr, lk 1.

Virtsu-Kuivastu ühendus seati jalule.

Reede õhtul jõudis jäälõhkuja "Merikaru" jäälõhkuja "Tasuja" saatel Muhu väina. Täna seadis "Merikaru" Virtsu-Kuivastu vahel ühenduse jalule ning viis üle posti ja reisijaid. Võimalik on, et lähematel päevadel saab ühendust pidama hakata juba liinilaev "Rudolf". Reedel ei katkenud ühendus mitte täielikult ja üle päästeti nii öelda “mitmekordse ümberistumisega”. Nimelt viis reedel aurik “Rudolf” inimesi Virtsu-Kuivastu poole teeni. Sealt edasi võisid inimesed liikuda mööda jääd kuni Kuivastust tuldi neile vastu paatidega. Sel teel saadi siiski ühendus alal hoida ja ka posti üle toimetada.
Virtsu-Kuivastu ühendus seati jalule (1935). Postimees, 31. märts, lk 1.


19. augustil (1941) sõitis Kumari laiu juures magnetmiinile Eesti jäämurdja “Merikaru”; kogu meeskond hukkus.
Sõda ja Saaremaa, ajalugu 1940-1945, http://www.annaabi.com/materjal-32819-s%C3%B5da-ja-saaremaa (31.08.2011).



Meie koostööpartnerid

  • Kultuuriministeerium
  • EFI
  • Eesti Kultuurkapital
  • ERR
  • Rahvusarhiiv
  • BFM
  • Kinoliit
  • Eesti Filmiajakirjanike ühing
  • Tallinnfilm