Metsa ülestöötamine ja puidu eksport (1934)

Palgiparvetusest

1934. aastal oli ametis ligi 1000 parvepoissi ja nende töö tulemusena parvetati Pärnusse 478 295 palki, 23 747 ruumimeetrit paberipuid ning 21 375 ruumimeetrit propse. Parvetamine algas 1. aprillil ja kestis 15. juulini. Aastad pole vennad ja järgmisel aastal leidis rakendust vaid 500 inimest, Pärnu jõel parvetati 173 636 palki ja Reiu jõel 29 203 palki.
Samal aastal puhastati Pärnu jõge Tindi saarte juures suurtest kividest just parvetamise ja paadisõidu huvides.
Parvetamise maht jäigi umbes samale tasemele püsima: ka 1939. aastal parvetati 177 882 palki, 4500 ruumimeetrit propse ja 7500 ruumimeetrit paberipuid.
Palgiparvetus jätkus sõjajärgsetel aastatel ning selleks oli spetsiaalne parvetuskontor. Tasapisi lõpetasid aga autod vajaduse parvetamise järele. Nüüdseks on ka kõik saeveskid jõe kallastelt kadunud.

Esna, O. (2005). Pärnu: Kui jõel ujusid palgiparved. Pärnu Postimees, 10. mai, http://www.parnupostimees.ee/100505/esileht/artiklid/10055765.php (18.04.2011).

Vahetiitrid:

I.  Osa palke saetakse laudadeks juba metsas.
II. Metsavedu lähemasse raudteejaama või jõe juurde.
III. Suurem hulk metsa parvetatakse jõgedele. Kümneidtuhandeid palke viib edasi Pärnu jõgi.
IV. Sindi pais
V. Mets saetuna veetakse välismaale
VI. Tselluloos
VII. Krohvimatid
VIII. Tikud
IX. Vineer
X. Metsa uuendamisega Metsade peavalitsus hoiab ära täielikuhävinemise.