Puude istutamine Pelgulinna rannal (1934)

1930ndatel aastatel muudeti Stroomi roheala Pelgulinna Ranna Heakorrastamise Seltsi eestvedamisel suvitus- ja puhkekohaks.

Pelgulinn on Tallinna linnaosa umbes 2 km. kesklinnast läänes, hõlmab ka Stroomi metsapargi (Merimetsa), mis Pelgurannas ulatub Kopli laheni.
Eesti entsüklopeedia (1994). 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 244.

Selts võttis ranna käsile

Pelgulinlased juhtisid 1933. aastal ühiskirjas linnavalitsuse tähelepanu sellele, et Seevaldi (Merimetsa) haiglale kuulus suur, suletud ja kasutamata männimets Stroomi ranna ligidal. Pidades silmas seda, et Stroomi rand oli suurele osale linlastest ainsaks suviseks puhkepaigaks ja ranna-äärne maa ei suutnud mahutada kaugeltki kõiki soovijaid, toetas linnavalitsus elanike palvet. Moodustati Pelgulinna ranna heakorra ja kaunistamise selts, kes võttis ranna ja selle ümbruse korrastamise oma õlgadele. 1. veebruaril 1935 sõlmiti linnavalitsusega leping, mille järgi tuli seltsil asuda kiiresti ranna planeerimiskava väljatöötamisele. Arhitektuurivõistluse auhindamiseks palus selts linnalt toetust 150 krooni. 9. aprillil 1935. aastal vaataski žürii läbi neli laekunud projekti. Võitjaks tunnistati projekt “P.R.P.”, mille autor oli Anton Soans.
Nerman, R. (2004). Supelsaksad võtsid Stroomi lehmadelt üle. Eesti Päevaleht, 18. juun,. http://www.epl.ee/artikkel/268024 (18.04.2011).

Pelgulinna miljöö 1930.aastate lõpus:
http://www.tallinn.ee/Pelgulinna-miljoo-1930.-aastate-lopus (18.04.2011).

Väljavõtteid toonasest ajakirjandusest:

5000 meetrit uut kodumaa kroonikat
"Eesti Kultuurfilmi" produktsioon 10. maist kinodes linastamisele.  Tuleb al. 10.maist linastamisele Tallinna 5 esietenduskinos ja 6 Tartu kinos. Juba lähemal ajal võetakse filmimisele muu hulgas Pelguranna metsaistutamise ja supelranna korrastamise tööd Tallinnas.
5000 meetrit uut kodumaa kroonikat (1935). Vaba Maa, 4. mai, lk 2.