Sisukokkuvõte
Piimatootmise taseme tõus uut tüüpi suurfarmides.
Eesti loomakasvatajad on viimase viie aasta jooksul tunduvalt kasvatanud piimatootmist. Kuid piima ja piimasaadusi tarbitakse iga aastaga ka üha rohkem. Nii on vaja suurendada lehmade arvu ja tõsta lüpsikarja pidamise taset. Loomakasvatajate eesmärk on luua kõrge tootlikkusega tööstuslik suurfarm. Tartu Näidissovhoosis alustati üleminekut uuele tehnikale 1963. aastal. Vorbuse osakonda on koondatud majandi noorkari, tiined mullikad ja esimese laktatsiooni lehmad. Sovhoosi lüpsikari asub kahes osakonnas. Rahinge piimafarm on Eesti suurim – neljas laudas on 700 lehma. Tööstuslik tootmine nõuab tasemel söödabaasi. Väikefarmides hoolitseb lüpsja 20-30 lehma eest. Suurtel farmidel on väikestega võrreldes palju eeliseid: tootmisprotsessid on mehhaniseeritud, see tõstab töö tootlikust, parandab piima kvaliteeti ja vähendab piima omahinda. Lauda puhastamine ja sööda etteandmine on täielikult mehhaniseeritud. Suurfarmis ei tohi olla vanu ja madala toodanguga lehmi. Vasikad saavad erihoolduse, 10-päevased vasikad viiakse vasikalauta, kus hoitakse neid kahe kuu vanuseni. 2-6 kuu vanuseid vasikaid peetakse eraldi laudas. Suurfarmis võib lüpsja lüpsta kuni 100 lehma päevas. Viie aasta jooksul on lüps ühelt lehmalt suurenenud 567 kilogrammi. Piima vabrikusse saates määrab brigadir piima koguse, happesuse, rasvaprotsendi ja temperatuuri. Piimakombinaat omakorda kontrollib hoolikalt iga piimasaadetist. Tartu piimakombinaadis töötab automatiseeritud piimatsisternide pesemisjaam. Tunni jooksul jõuab üks inimene pesta kaheksa tsisterni. Suurfarmides on paranenud ka lüpsjate töötingimused ja palk tõusnud 2,5 korda. Nüüd projekteeritakse suurfarme 1000 ja enamagi lehma pidamiseks. Vanu ehitisi on otstarbekas ümber profileerida noorkarjalautadeks, ümberehituskulud ei ole kallid.
Vaata lisainfot selle filmi kohta
Meie koostööpartnerid
© 2022 MTÜ EFA | efa@efa.ee |
Autoriõigused Toimetus.