Vaatepilte Võrumaalt [1912]

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina linnus on üks monumetaalsemaid keskaegseid kaitserajatisi tellisehituspiirkonnas.
Vastseliina ordulinnus rajati 1342. aastal  ordumeister B. von Dreilebeni initsiatiivil. Pealinnus valmis tõenäoliselt enne 1379. aastat. Algne peatorn oli nelinurkse põhiplaaniga, mõõdud jalamilt 14,5 ja 19 meetrit, müüride paksus ulatus 3-4,5 meetrini, korruseid koos keldriga kuus. Tulirelvade levikuga kaasnesid ulatuslikud rekonstrueerimistööd. Arvatavasti esimesena  püstitati kuskil 15. sajandi lõpul kirdetorn. 16. sajandi I poolest peaks pärinema ka kagunurga ümartorn. Linnuse täiendamine kestis Liivi sõja puhkemiseni. Vastseliina linnus kujunes omanäoliseks oma välisarhitektuuri dekoratiivsuse poolest ning oli ainulaadne ehitis kogu Vana-Liivimaa alal. Sõdades linnuse omanikud vahetusid - venelaste 24-aastasele valitsemisele järgnes 43 aasta pikkune Poola võimuperiood. 1625. aastal said rootslased Vastseliina kätte ilma suuremate purustusteta. Mõningaid rekonstrueerimiskavasid oli rootslastel veel 17. sajandi lõpul, kuid need jäid tõenäoliselt Põhjasõja tõttu realiseerimata. 1702. aastal hävis Vastseliina ordulinnus Põhjasõja lahingutes.

Mälestise kirjeldus
Linnuse vanim osa oli massiivne, ristkülikukujulise põhiplaaniga peatorn, millest säilinud osaliselt alusmüürid. Järgmisena rajati tornist põhja poole kolmest täisnurgi paiknevast tiivast koosnev pealinnus siseõuega keskel. Pealinnus on nüüdseks täielikult hävinud. 15. sajandi lõpul 16. sajandi algul rajati linnuse idaküljele uued tulirelvatornid. Kirdenurga ümartorn omab kogu Vana-Liivimaa kaitsearhitektuuris unikaalset dekoori, eriti seinte ülaosas, kus krohvipõhjaga kaksikteravkaarsed nišid on kombineeritud sõõrpetikutega. Piki eeslinnuse müüre paiknesid majandushooned. Kompleksi ümbritses veel teinegi parhamilaadne ringmüür, väikese tellistest ümartorniga.

Üldseisukord ja hooldusaste on hea. Viimase 5 aasta jooksul on linnuse kirdetornis toimunud konserveerimistööd ning torn on kohandatud katusega kaetud vaatetorniks. Ümbruskond on heakorrastatud ning linnuseala on varustatud mitmete infotahvlitega. Teavet piiskopilinnuse kohta saab ka Piiri sepikojas asuvast infopunktist, kus on väike linnust tutvustav ekspositsioon.
Vatstseliina piiskopilinnus vallikraaviga, http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=14081 (04.08.2011).