Paberileht (1981)

Fakte filmi valmimisest

Nukufilmi stsenaarium "Paberilehe seiklused": 03.12.1980
Valmis kinostsenaarium nukufilmile "Paberileht": 02.04.1981
Filmi ettevalmistusperiood: 07.05. - 31.05.1981
Võtteperiood: 01.06. - 30.09.1981
Montaaž: 01.10. - 30.10.1981
Filmi üleandmine - 30. oktoober 1981
Filmi maksumus - 40 324 rubla.

Linastusluba nr MB-09286 väljastati filmile 02.12.1981. aastal: Filmi võib demonstreerida Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Linastusluba Nr 1211381 väljastati filmile 16.12.1981. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajata.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1992 Nukufilmi "Paberileht" eelarve, kalkulatsioon.

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsusest

Stsenaarium, mille aluseks on traditsiooniline idee hea ja kurja vahelisest võitlusest maailmas, on lahenduselt küllalt lakooniline, vormivahendite valiku poolest värske ning võimaldab luua terava süžeega humoristliku multifilmi, mis pakuks huvi nii lastele kui ka täiskasvanutele. Filmi režissööriks on noor karikaturist Kalju Kivi, kellele see on esimene iseseisev lavastajatöö, konsultandiks ning juhendajaks rahvakunstnik E. Tuganov.
Allikas: Riigiarhiiv ERA.R-1707.1.1991 Nukufilmi "Paberileht" stsenaarium, lepingud, otsused.

Filmist ajakirjanduses

Kalju Kivi: „1981. aastal valmis mul kolmeteistkümnenda stsenaariumivariandi põhjal esimene film - muusikalis-visuaalne kompositsioon "Paberileht", lihtsamalt öeldes  lugu paberilehe seiklustest.“
Teinemaa, S. (1981). Persona grata Kalju Kivi. Teater. Muusika. Kino, nr 1, lk 93.

Jaan Paavle: "Teos oma selguses ja loogilisuses kutsub kaugeid ja vägagi ärevaid tunde- ning mõttehüperboole esile. Üksik paberileht põgeneb teiste omasuguste hulgast, püüab vältida nende saatust (siin: kausta köitmine, tembeldamine, liimimine jne.). Paberilehe vastuhakk teiste omataoliste saatusele, usun, on üpris inimlik käitumisjoonis. Pealegi on filmi kogu esemete maailm saanud hingestatud, inimliku olemuse: pliiats, joonlaud, tempel, templipadi, sulepea, liim elavad paberilehte jälitades läbi lausa kirgedemöllu. Vaadates seda puhta paberilehe duelli talle ohtliku keskkonnaga oma puhtaksjäämise nimel, ei ole mahti mõelda, kui raske ja aeganõudev ning tehnilist fantaasiat vajav oli kogu filmimisprotsess. Näib, et film on üles ehitatud klassikalisi dramaturgianõudeid silmas pidades: vastuhakk paljudele osaks saavale saatusele kulmineerub lõpuks kavalaima vaenlase, Liimi ilmumise ja tegutsemisega. /---/

Hea idee ei ole finaalis saanud sellele filmile omasest kujundisüsteemist lähtuvat vormi. Liiga terav on vahe kogu filmi läbiva jaheda värvitonaalsuse ja finaalis ilmuvate erksate toonide vahel. Häirib ka muusikaline foon tuntud estraadilaulu tsiteerimisega. Samal ajal tuleb tõdeda: muus osas oli filmi muusika hästi paigas — leidlik ja pingeline, moodustades ekraanil toimuvaga terviku. /---/

Hoolimata mõneti väljalangevaist lõpukaadreist, julgeksin paigutada selle värske linateose Eesti paremate multifilmide kõrvale."
Paavle, J. (1982). Isepäine paberileht. Sirp ja Vasar, 16. apr, lk 7.

Kalju Kass: "Kalju Kivi esimese filmi «Paberileht» süžeed saab ümber jutustada täpselt samuti nagu muinasjuttu koogikesest, kes põgenes ära vanaema, hundi, rebase ja teiste silma alt (pa­berileht pageb kääride, augustaja ja templi eest). «Paberileht» pole siiski laste muinasjutt, vaid lubab mõttel liikuda kaugemale, näitamata täpselt kätte, kuhu nimelt. Võimalusi on rohkem kui üks. Ent nii koogikese-muinasjutt kui ka «Paberileht» on selgelt al­legoorilised."
Kass, K. (1983). Nukufilmist "Sõlm". Sirp ja Vasar, 9. dets, lk 11, ill.

Jaan Ruus: "Eesti film Tallinna üleliidulisel filmifestivalil elustab tavalist kirjutusploki lehte. Jättes kõrvale filmi rütmiloiduse (võimalik ju ka, et tegemist on lihtsalt eestilikult pikatoimelise paberilehega), näeme ometi endastmõistetavat püüdu leida just multifilmiks sobivat materjali."
Ruus, J. (1982). Multimarginaale. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 38-47.

Filmile tagasivaatavalt

„Kinomajas toimunud 1986. aasta multifilmide arutelul esines ettekandega läti filmiteadlane ja -kriitik Maija Augstkalne, kes võttis vaatluse alla eesti noored animarežissöörid.

„Mõne autori puhul on debüütfilm jäänud hilisemate töödega võrreldes ületamatuks. Näiteks Kalju Kivi loomingus, kelle esimene film "Paberileht" on režissööri töödest kõige mõjuvam ja mõttekam. On hea, et žanripiire laiendatakse. Nii laiendab multifilmivõimalusi ka "Paberileht".
Balbat, M. (1987). Multifilmitegijate uus põlvkond. Sirp ja Vasar, 3. apr, lk 7.

Sergei Assenin: Kalju Kivi filmis püütakse sümboolika ja allegooria abil kõrvutada paberilehe "elu" "inimelu hingega", luua multiplikatsioonilise liikumise väljendusrikkust kasutades eluliste situatsioonide ja psühholoogiliste suhete tinglik sarnasus. /---/
Seda laadi filmides tajutakse iga liigutust ja detaili kui vihjet, metafoori, sümbolit. Kõik toimub rangelt piiritletud rütmis, teravalt šaržeeritult, nagu kella järgi. /---/
Kivi rõhutab oma filmis: ereda saatuse, ilusa lennu võimalikkust, mis on ebaharilik ega allu üldlevinud elustandarditele.
Assenin, S. (1986). Noorte otsingud [ka režissöör Kalju Kivi]. Rmt: Etüüde eesti multifilmidest ja nende loojatest. Tallinn: Perioodika, lk 102-104.

Chris J. Robinson: „Kvaliteedi ja tehnikate mitmekesisuse koha pealt on Kalju Kivi Eesti kõige ambitsioonikam ja huvitavam animaator. Alates oma esimesest filmist "Paberileht" on Kivi teinud animatsiooni esemete, nukkude, fotokollaažide, väljalõigete, nööri, kanga ja piksilleerimisega. Tulemused pole tingimata õnnestunud, kuid on alati huvitavad.
Kivi loomingu teemaks on enamasti vastuolu üksikisiku ja laiemate institutsiooniliste tõkete vahel. "Paberilehe" paralleel nõukogude ühiskonnaga on ilmselge, kuid Kivi teema jääb universaalseks: indiviidi kestev otsing oma rütmi järele tähendab ükskõik millises ühiskonnas paljude takistuste ületamist.“
Robinson, C. J. (2010). Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 166-168.