Filmivõtted Tallinnas (1970)

Kunstinõukogu arutelult 7. oktoobril 1970

Sööt: Kas see looming on nii tähtis, et seda näidata?
Ilves: Ega ei ole, kuid see on üks kõige suuremaid tsirkusi Tallinnas. 

Pala sai 2. kategooria.
Ringvaade tervikuna (režissöör Reet Kasesalu) sai 2. tasustamisgrupi.
Allikas: ERA.R-1707.1.1108 Kunstinõukogu protokollid, lk 139.

Linastusluba nr MB-07683 väljastati filmile 24.09.1970 : Filmi võib linastada kogu Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 31.12.1970.
Allikas: ERA.R-1946.1.1617 Komitee poolt "Tallinnfilmile" väljaantud linastusload, lk 196.

Eesti kui Nõukogude Liidu peamine võtteplats

Eesti kui suur kinostaar on mänginud Nõukogude filmikunstis Prantsusmaad, Saksamaad ja Inglismaad ning koguni ulmelist tulevikumaastikku, kirjutab Viktoria Ladõnskaja.

Kui Vene turistid sõidavad Eestisse puhkama, tulevad nad siia muu hulgas ka ... filmimälestuste pärast! "Kas te ei ütleks, kus on see koht, kus filmiti musketäre?" on arvatavasti üks Venemaa turistide kõige sagedasem küsimus.

Eestis võeti tõepoolest üles palju nõukogude filme, siin filmisid peaaegu kõik Nõukogude Liidu kinostuudiod. Ja Eestil oli seejuures kolm peamist rolli: muinasjutumaa, keskaegne maa ja välismaa. Tallinna punased kivikatused andsid lastefilmis peavarju Karlssonile, Türisalu pangal püüdis nõukogude Hamlet leida vastust küsimusele "olla või mitte olla?", ja just Tallinna tänavad said ühtviisi koduseks nii Saksamaa tagalas tegutsevale luurajale Stirlitzile kui ka Inglise detektiivile Sherlock Holmesile. Tallinn mängis edukalt Pariisi, Londonit, Berliini ja Genfi. See linn on suur artist, kellele anti sadu filmirolle. Tallinna tänavaile mahtus ära kogu Euroopa, palju sajandeid, muinasjutuline kuningriik ja isegi Andrei Tarkovski fantastiline maailm.

Kui lugeda üles kõik nõukogude filmid, mis Eestis üles võeti, tuleb neid kokku mitukümmend. Areen esitleb kümmet nõukogude filmi, mille võttepaik on Tallinn.

/---/

"Vene impeeriumi kroon ehk Jälle need tabamatud"
("Корона Российской империи, или Снова неуловимые", 1971, režissöör Edmond Keosayan)

"Viie frangi eest käib vene enesetapja käte peal läbi kogu parapeti!" karjus Eiffeli torni väljahõikaja. Aferistid, sulid, tsaariperekonna kauged sugulased, emigrandid jahtisid Pariisis Vene impeeriumi krooni. Neile passis valvsalt peale tšekistide nelik - tabamatud kättemaksjad Danka, Valera, Ksanka ja Jaša.

Selle NSV Liidu ühe populaarsema noortefilmi Pariis asus Tallinnas, ning panoraam, mis Eiffeli tornist avanes ja mille taustal vene enesetapja käis käte peal läbi terve parapeti, on Tallinna panoraam.

Artikli terviktekst Eesti Ekspressi tasulisel digilehel:
Eesti kui Nõukogude Liidu peamine võtteplats - Eesti Ekspress
Ladõnskaja, V. (2014). Eesti kui Nõukogude Liidu peamine võtteplats. Eesti Ekspress, 13. aug.