Saida sovhoosis (1969)

Kunstinõukogu arutelult 12. juunil 1969

Skulski: See on aastast aastasse korduv informatsioon. Kes seda tahab vaadata? Milleks seda vaja on? Kui just peab olema, siis peaks iga kord leidma midagi uut.

Remmelgas: Küsimus on printsipiaalsemat laadi. Kroonikapala peaks tungima asja sisusse, küsimuse olemusse. Aga see pala läheb asja sisust ja olemusest mööda. Teame, millised raskused olid tänavu külviga. Kui kõik teised kommunikatsioonivahendid tõsiselt ja asjalikult mobiliseerisid inimesi rasketest looduslikest tingimustest üle saama, siis meie kroonika on tehtud väga optimistlikus vaimus. Mis me valetame iseendale ja inimestele. See on mingi roosamanna tegemine vana tobeda maneeri järgi, millel pole mõtet, eesmärki ega sisu.

Rammus: Pala sai tehtud aprillis ja siis ei olnud teada, mida maikuu endast kujutab.

Meri: Veel mõned argumendid Remmelga jutu poolt. Me töötame stambiga. On siiski vahe informatiivse ja meelelahutusliku ringvaate vahel. Meil on põhiliselt meelelahutuslikud ringvaated. See algab juba tekstist, mis on veidi humoristlikus laadis üles ehitatud. Siin puuduvad need informatsiooni tunnused, mida oma õpetaja Juhan Peegli käest oleme kuulnud. Sellises meelelahutuslikus ringvaates ei saagi rääkida rasketest asjadest. Kogu loominguline protsess on teisiti üles ehitatud. Me ei oota ära informatsiooni olukorrast, vaid lähtume skeemist - saabus kevad, loodus uueneb, kasvab jne.

Sööt: Teoreetiliselt võttes, kui Kirdelaht oleks töötanud ajalehes, siis oleks ta pidanud selle pala tegemisest keelduma. Ringvaadete operaator elab aga sotsiaalses keskkonnas ja kui ta astuks välja üldtavaks saanud raamidest, siis oleks see hea, kuid meie keskkond ei soodusta niisuguse indiviidi tekkimist. 

Ilves: Mis sellele palale kummalise mulje annavad, on algus ja lõpp. See võiks olla hea reportaaž kevadisest põllutöömasinate ülevaatusest, aga ilma praeguse alguse ja lõputa.

Remmelgas: Tänavu oli vabariigi masinapark paremini ette valmistatud kui ei kunagi varem, aga palas ei tule see välja.

Kõrver: Mulle tundub vastuoluline selle pala puhul kasutada kerget muusikat. Muusika räägib ühest asjast, pilt aga teisest.

Rammus: Seltsimees Meri mõtted olid kõige lähemal asja olemusele. Ringvaateid võiks võrrelda kogu meie ajakirjandusega, mis pole kaugemale jõudnud papa Jannseni ajast. Kui aga papa Jannseni ilusa ütlemise taga oli kopsakas mõte, siis praegu see kopsakas mõte puudub.
Palale anti 3. tasustamisgrupp.
Allikas: ERA.R-1707.1.1064 Kunstinõukogu protokollid.