Kalurikolhoosis Ranna (1964)

Kunstinõukogu arutelult 27. oktoobril 1964

Remmelgas: Tahan rääkida kogu ringvaate ja üldse kroonika keelest. Kuulake, mida seal räägitakse... Pull hakkab märatsema, diktor aga ütleb, et pull käitub võrdlemisi korralikult. Või - "selles kolhoosis ei peeta loodreid meesteks". Mis mõte on sellisel lausel? Kus siis loodreid meesteks peetakse? Või viimases palas - "saksa lauljatar musitseeris pealinna kuulajate südamed aplausiks" või midagi taolist. Tekst pole inimlik. Ja hirmus püüdlikuna paistab diktori lugemine. Need nn vaimukused tuleb maha kraapida.

Ojamaa: Kolhoos on tugev, kuid ümbrus on niivõrd kurb, et seda ei saanud näidata.

Školnikov: Kui me näitame kalurite tööd, peaks see olema seotud mingi sündmusega. Sel juhul võiks näidata niisugust väliselt mahajäänud ja primitiivse püügiviisiga kolhoosi. Sündmust polnud. Miks oli seda majandit vaja näidata? Ei saa aru. Püügiviis selline nagu oleme harjunud nägema kodanliku aja kalurite juures.

Danilovitš: See kolhoos täitis aastaplaani. Kuid operaator peab sisuliselt orienteeruma. Kolhoos oli saavutanud edu, seal töötab tublisid inimesi. Operaator oleks pidanud loominguliselt lähenema. 

Beltšikov: Aktsent pole õige.
Kroonikapalale anti 3. grupp.

Ringvaade tervikuna, režissöör Anderson.
Ojamaa: Anderson ei armasta vaeva näha ringvaate viimistlemisega. Korralagedust on heli ülemineku juures ja montaaži juures. Ringvaade on operaatorite töö tasemel.
Ringvaatele tervikuna anti 3. grupp.
Allikas: ERA.R-1707.1.821 Kunstinõukogu protokollid 1964, lk 127-131.