Naiskodukaitse suvelaager Jänedal (1931)

Toonasest ajakirjandusest

Rahvuslik propaganda kodus.
Homme algab Jänedal põllutöökooli ruumides naiskodukaitse suvekursus. Kursus avatakse vaimuliku talitusega esmasp. kell 12. Osavõtjate arv tõuseb 500 peale. Pearõhk langeb massi toitlustamisele ja sanitaaralale, missugune töö nii praktiliselt kui teoreetiliselt läbi võetakse. Samuti on ette nähtud loengud naistele gaasikaitsest, tulekaitsest ja spordist, kodusest rahvuslikust propaganadast ja noorte organiseerimistööst... Kursus kestab 4. juulini ja lõpeb aktusega, millest osa võtavad ka seks puhuks Eestisse sõitvad soome lottade esindajad.
Naiskodukaitse suvikursus Jänedal (1931). Postimees, 28. juuni.

Naiskodukaitse (NKK)

Naiskodukaitse (NKK) loodi 2. septembril 1927. aastal Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu (KL) eriorganisatsioonina. Naiskodukaitse asutamise põhjuseks sai asjaolu, et riik ootas KL ülesehitamisel abi kõigilt oma kodanikelt.
1. detsembril 1924 Nõukogude Venemaa poolt Eestis mahitatud kommunistlik riigipöördekatse andis tõuke NKK arengule.
Detsembris 1924 loodi esimesed NKK jaoskonnad - tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada KL Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust Lindade kompanii. NKK loomisel oli eeskujuks paljuski Soomes juba populaarsust võitnud samalaadne organisatsioon Lotta Svärd, mis loodi 1921. aastal sealse Kaitseliidu toetuseks.

NKK oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas prestiižne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast moodustasid vastutust kanda oskavad ja haritud naised, nagu taluperenaised, õpetajad, kontoriametnikud. Enne Teist maailmasõda kuulus NKK ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. NKK juhtkond koosnes eranditult Eesti ühiskonnas tuntud ja tunnustatud tegelastest.
KL eriorganisatsioonina töötasid NKK jaoskonnad samanimeliste KL üksuste juures. NKK peamised tegevusvaldkonnad olid majandus-, toitlustus-, sanitaar- ja propagandaala.
27. juunil 1940. aastal likvideeriti NKK koos KL ja teiste eriorganisatsioonidega kohe pärast Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret.

17. veebruaril 1990 võeti KL taastamisel aluseks kunagised programmdokumendid ning ajutises põhikirjas sätestati muuhulgas ka KL naisorganisatsiooni loomine.
30. märtsil 1990 Kongutas ja suvel Järvakandis tehti esimesed, kuid käegakatsutavate tulemusteta jäänud katsetused NKK taasloomiseks. Kuid hoolimata esialgsetest ebaõnnestumisest ei loobutud NKK taasasutamise ideest. KL tegutses, püüdes saavutada kunagist taset ning seetõttu sooviti kindlasti ellu kutsuda ka eriorganisatsioonid.
20. septembrit 1991 on peetud NKK tegelikuks taasasutamise kuupäevaks, kuna pärast seda on NKK pidevalt tegutsenud.
1997. aastal tähistas NKK oma 70. aastapäeva. Selleks ajaks oli kehtestatud kord Naiskodukaitsesse astumiseks, olid olemas liikmekaardid, eelarvelised vahendid oma tegevuse planeerimiseks ja mis kõige tähtsam – oli olemas stabiilne liikmeskond. Samast aastast pärinevad NKK keskorgani juures ka esimesed dokumendid ringkondade tegevusest ja organisatsiooni liikmeskonnast.
Naiskodukaitse, http://et.wikipedia.org/wiki/Naiskodukaitse (29.08.2011).

Naiskodukaitse ajajoon

11. november 1918 - loodi Eesti Kaitse Liit

1920 - loodi Soome naisorganisatsioon Lotta Svärd, mille eeskujul algatasid eestlannad Naiskodukaitse loomist

Detsember 1924 – loodi esimesed Naiskodukaitse jaoskonnad, tookord küll Kaitseliidu naisüksuste nime all. Esimeseks nende hulgas võib pidada Kaitseliidu Tallinna Maleva Kalevi malevkonna juurde Eesti Naisseltsi Tallinna juhatuse poolt ellukutsutud naisüksust “Lindade kompanii” nime all. Linda naiskompanii etteotsa valiti Anna Tõrvand-Tellmann.

1925-1926 – sarnaste naisüksuste loomine üle kogu maa.

 2. septembril 1927 - loodi Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse (esialgse nimega ”Kodukaitse naisühing”).
Esimesed erialaosakonnad olid: sanitaar-, toitlustus-, varustus-, majandus-, propaganda- ja noortetöö.

 1928 – ringkondade esinaistele hakati korraldama igaaastast paaripäevast ”lendkooli”, kus toimusid avaliku esinemise, pidude kavandamise ja organiseerimise kursused. Käsitleti asjaajamise ja raamatupidamise algtõdesid.

1929 – hakati korraldama ringkondade esinaiste päevi, eesmärgiga ühtlustada ja arendada Naiskodukaitse tegevust.

 1930 – seati sisse töökaardid, mida peeti kõigi liikmete kohta. Sinna kanti ülesanded, mis konkreetsele naisele olid määratud ning ka märge kohustuste täitmise või täitmatajätmise kohta.

 1931
– hakati korraldama üleriigilisi Naiskodukaitse suvekursuseid – 1931 Jänedal, 1932 Väimelas, 1933 Tapal jne.
– valmis NKK keskjuhatuse eestvedamisel Naiskodukaitse kodukord, lisandus uus erialaosakond: sport, kadus noortetöö osakond.

 1932
 – loodi Naiskodukaitse algatamisel ja kureerimisel noorteorganisatsioon Kodutütred soodustamaks koolikohustuse east (lõppes 13-aastaselt) väljakasvanud noorte sihipärast arendavat tegevust.
– anti koostöös Tartu Tervishoiu muuseumiga välja "Esimene abi õnnetusjuhtudel - samariitlase käsiraamat."

 1934 – lisandus uus eriala: sideosakond.

 1935 – Naiskodukaitsele anti riiklik ülesanne valmistuda erakorralisteks aegadeks. NKK pidi kaasa aitama sanitaarvarustuse muretsemisele, haiglate ja toitlustuspunktide organiseerimise kavade väljatöötamisele ning vajaliku sanitaar- ning toitlustuspersonali väljaõpetamisele.

 1936
– hakati korraldama erialaosakondade vanemate koosolekuid.
– Narvas toimunud suvikursuste, mida nüüd nimetati õppepäevadeks, raames võeti vastu Naiskodukaitse vormiriietus.

 1937
– alustati organisatsioonis ka oma erialainstruktorite koolitamisega, keskjuhatuse juures hakkasid tegutsema erialaosakondade vanemad.
– NKK keskjuhatus korraldas varustuse valmistamise kursused, osalenutele anti näpunäiteid kursuste korraldamiseks kohapeal.
– alustati naiskodukaitsjate ettevalmistamist vaatlusteenistuse ülesande täitmiseks.

 1938
– korraldati kursused kehalise kasvatuse juhtidele ja toitlustusjuhtidele;
– NKK tuli turule oma sümboolikaga kaunistatud laiatarbekaupadega – kohviserviisid, mida kaunistas Langebrauni firmas käsitsi kullaga maalitud kotkaembleem, kölni vesi ja seebid, šokolaad, kirjablokid, piltpostkaardid jm.;
– hinnanguliselt oli üldlaulupeol 65% lauljatest ja pillimeestest kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad.

 1939
– toimusid esimesed ja viimased Naiskodukaitse ülemaalised suvepäevad Viljandis, millest võttis osa umbkaudu 1500 naist;
– jaanuaris korraldati üleriigilised samariitlaste täiendkursused, millele järgnes suvine üleriigiline sanitaarlaager, mille eesmärgiks oli näpunäidete andmine sanitaarõppelaagrite läbiviimiseks kohapeal.

1940
– korraldati kahed üleriigilised õppepäevad toitlustusosakonna liikmetele;
– 27. juuni Naiskodukaitse likvideeriti koos Kaitseliidu ja teiste eriorganisatsioonidega kohe peale Punaarmee toetusel läbiviidud juunipööret.

 1942 – hukati Sverdlovski oblasti Serovi rajooni Sosva küla vangilaagris mitmed Naiskodukaitses juhtivatel kohtadel olnud naised. Repressioonide ohvriteks langesid paljud Naiskodukaitse ja Kaitseliidu liikmed.

Naiskodukaitse liikmeskond
1927 – ca 3000
1929 – ca 8000
1930 – ca 10 000
1933 – 11 146
1940 – 15 798
Naiskodukaitse ajajoon, http://www.naiskodukaitse.ee/Naiskodukaitse_ajajoon_7.htm (28.08.2011).

Erialane tegevus Kaitseliidu eriorganisatsioonina

NKK töö sanitaaralal oli mitmetahuline. Peamine ülesanne eriorganisatsioonina oli tagada KL väljaõppelised üritused, nagu laskeharjutused, õppused, manöövrid esmase arstiabiga. Samuti edendati külaühiskonnas aina laialdasemalt rahva teadmisi ja oskusi tervishoiu valdkonnas. Organisatsiooni poolt korraldatud kursustele oli vaba sissepääs ka mitteliikmetele. NKK poolt korraldatud kursused viidi läbi koostöös Eesti Punase Risti ja Tartu Tervishoiu Muuseumiga. 1932. aastal anti esimest korda koostöös Punase Ristiga välja ka Esmaabi käsiraamat. NKK Tallinna ringkond korraldas kogunisti kuuekuulisi meditsiiniõdede kursusi. 1935. aastal anti NKK-le kindlalt sõnastatud riiklik ülesanne valmistuda erakorralisteks aegadeks. "Meditsiinivahendite ja haiglavarustuse muretsemisega oli NKK ära teinud tohutu töö ning oli valmis komplekteerima ja mehitama 16 haiglat. 1938. aastaks oli NKK-s 2232 väljaõppinud samariitlast.
Aaastail 1931-1937 toimusid NKK-s 2-5 päevased suvekursused. Igal aastal oli teema erinev: toitlustamine ja samariitlus, noorte organiseerimine, propaganda, vormiriietus. Viimase aja uudiseks oli kergesti transporditava nõudepakkimise standardkasti koostamine.
Sügav, E. (2008). Sõna ja pilt naiskodukaitse ajaloo allikana 1927-1940. [lõputöö]. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, lk 15, 16, 40,
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/6578/Sygav-2008-VKA-Loputoo.pdf?sequence=1 (28.08.2011).

Naiskodukaitse tähistab 79. aastapäeva

Naiskodukaitse tähistab eeloleval nädalavahetusel, 3. septembril mitmesuguste üritustega oma 79. aastapäeva. Naiskodukaitse aastapäevapidustuste raames avatakse Jäneda mõisahoone seinal mälestustahvel esimese, aastatel 1927-1937 ametis olnud esinaise Mari Raamoti auks.
Kaitseliit, http://www.kaitseliit.ee/index.php?op=news&news_id=239  (28.08.2011).

Isikuid

Mari Raamot (sünninimi Mari Tamm; 6. august 1872 – 12. märts 1966) oli eesti seltskonnategelane ja kodundusõpetaja, meie naisriigikaitse liikumise alusepanijaid.
Mari Raamot, http://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Raamot (29.08.2011).

Johannes Orasmaa VR I/2 ja II/3 (kuni 1935 Johannes Roska, 3. detsember 1890 Joala vald (Vaivara kihelkond) – 24. mai 1943 Vjatka laager, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, Kaitseliidu ülem, Riiginõukogu liige.
Johannes Orasmaa, http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Orasmaa (29.08.2011).

Juhan Tõrvand (24. november 1883 Laatre vald, Pärnumaa – 12. mai 1942 Vjatlag, Kirovi oblast) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor). Aastatel 1925 kuni 1929 oli Kindralstaabi, alates 1929 kuni 1934 Kaitsevägede Staabi ülem.
Juhan Tõrvand, http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_T%C3%B5rvand (29.08.2011).

Fanni Luukkonen  (13.03.1882, Oulu - 27.10.1947, Helsingi) oli kauaaegne (1929-19449) Soome Lotta-Svärdi esinaine.
Fanni_Luukkonen, http://en.wikipedia.org/wiki/Fanni_Luukkonen (29.08.2011).