Meie, piirissaarlased (1987)

Katkeid Filmistuudio "Tallinnfilm" kunstinõukogu protokollist nr. 24a

18.12.1987

J. Škubel: Meil eriilmelised tegijad. Üldiselt arvestatav film, aga võib-olla autori eelmistest töödest kaasa tulnud vigadega. Toimetus pakub II gruppi.
K. Hallik: Tahaks küsida, kus on Eestimaal hea elada?
P. Lorents: Mitte halvem kui eelmine. Nukker. Ilusas väljapeetud toonis. Näha, et niisugused inimesed veel olemas. Kuskil kaugel. Miks siis tuleb II grupp, kui eelmine oli I.
L. Ilves: Sellise eatu teksti esitamine on anakronism.
T. Lokk: See segas küll.
K. Hallik: Huvitav, miks ei usaldatud inimesi.
E. Mets: Ma olen Kehtnat näinud, mul pole midagi uut. Siin mulle uus asi. Ega seal kalapüüki pole.
P. Lorents: Küllalt hästi antud sureva piirkonna hingus.
R. Karemäe: Kui aja dokument on selle filmi väärtus suurem.
A. Valkonen: Minu arust dokumentaalsust jääb vajaka. Tehtud spetsiaalselt. Kõik õudsalt alasti. Mina ütleksin Alo Mattiisenile, et siin pole kusagilt kinni haarata. Aga muusika on siin hea.
E. Mets: Vaadeldav film.
/---/
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.2562

Tänane Piirissaar kui turismiobjekt

Piirissaar asub Eesti ja Venemaa vahel, Peipsi järve ja Lämmijärve kohtumispaigas. Kogu saar – 7,5 ruutkilomeetrit – on looduskaitseala: siinsetes soodes leidub mitu punasesse raamatusse kantud konna- ja kärnkonnaliiki. Piirissaarel leidub veel teisigi kaitsealuseid kahepaikseid, samuti haruldasi linde ja taimi. Piirissaarel on kolm küla – Piiri, Tooni ja Saare. Aasta läbi on Piirissaarel eesti ja vene keelt kõnelevaid elanikke kokku vaid 30, suviti aga ligi 200. Valdav osa piirissaarlastest on vene vanausulised ning tavapärastel teenistusaegadel ja kirikupühadel saad külastada traditsioonilist staroveride palvekoda Saare külas. Vaatamisväärsuseks on vanausuliste kalmistud, mida on kokku kolm. Saarel on ka õigeusu kirik, mis praegu enam ei tegutse. Siinse kinnise kogukonna peamised tegevusalad on kalapüük ja juurvilja, eriti sibulate kasvatamine. Üks Piirissaare eripärasid on läbi saare põhja-lõuna sihis kaevatud kanal, kus saab paadiga sõita. Laevatatav on lõunapoolne kanal ja sadam asub saare keskel.

Reisimine Piirissaarele: Tartust 67 km kaugusel asub Laaksaare sadam. Kõige lihtsam on sinna sõita Võnnu kaudu. Saarel ei ole autoga mugav liikuda, seetõttu tuleks sõiduk jätta Laaksaare sadama tasulisse parklasse ning minna Piirissaarele jala või jalgrattaga. Laevaliini Laaksaare ja Piirissaare vahel opereerib Kihnu Veeteed. Ülesõit Koidula pardal kestab ilmaoludest ja lastist sõltuvalt 45–60 minutit. Kõige parem on Piirissaart külastada suvel, kui töötab regulaarliin, korraldatakse väljasõite ja saarele saab sõita ka oma veesõidukiga. Talvel tuleb ühendust võtta kohaliku piirivalvekordoniga ja küsida infot jääolude kohta.

Täpsemalt:
http://www.puhkaeestis.ee/et/puhka-eestis/piirissaar-%E2%88%92-saar-kahe-jarve-piiril