Mees viiulitega (1976)

Viiulikastiga mees ruttab vanalinna tänavail. Venekeelne diktoritekst tutvustab filmi peategelast viiulimeister Feliks Villakut, tema peent tööd, millega sünnib muusikaime.

Villaku käed lõikavad peitliga kõlakasti lauda, täpsete liigutustega töötleb ta puitu. Vahel sirvib pillimeister käsiraamatuid, et mõnele mõõdetud pillikaarele ja juba tehtule kinnitust saada. Peen töö nõuab tähelepanelikkust, kannatlikkust, aega. Kõlakasti kokkuliimimine, lakisegude valmistamise salapärane kunst, pilli lakkimine. Valminud viiul saab peale keeled, on aeg meistril uut pilli proovida.
Villaku käe all valmivad erinevad keelpillid – viiulid, tšellod, ka viola da gambad. Uute pillide kõrval on vaja vahel ka vanu pille restaureerida. Mängides Villaku uuel viiulil proovib Lemmo Erendi pilli, koos Endel Lippusega hinnatakse meistriga pillikõla.
Moskva Riikliku keelpillide kollektsiooni direktor Vladimir Bõstrožinski kõneleb Villaku viiulitest, mis on saavutanud konkursidel auhindu. Tema tööd on tunnustatud aukirjade ja diplomitega, omistatud Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus.
Feliks Villaku pillide kõrgest tunnustusest annavad tunnistust paljud meie tippmuusikud, kes neil mängivad. Filmis mängivad ansambel Hortus Musicuse keelpillikvartett, Lemmo Erendi, Mati Uffert, Ivo Juul, sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel.

Märksõnad: keelpillikvartett | keelpillimängijad | kultuuritegelased | meister | peentöö | pillide häälestamine | pillimeister | puidu voolimine | sümfooniaorkester | tunnustus tööle | täpsus | viiuldaja | viiuldajate rühm | viiuli meisterdamine | viiulimeister | viiulimäng | Vaata kõiki »