Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Filmi nimi:

Märksõnad:

Filmi liik:

Kohad ja objektid:

Žanr:

Sündmused:

Tootmisaasta:

Asutused filmis:

Tootjad:

Isikud filmis:

Näitlejad:

Piirdaatumid:

Filmitegijad:

Sulge detailotsing

Avaleht » Filmiliigid

Läänemeri (1972)

Õppefilmid Kestus: 21:17

Sisukokkuvõte

Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm Läänemerest.

Loodusvaadetest koosnevat filmi on raamimas näitleja Tõnu Aava ekspressiivses esituses katkendid Tuglase poeemist "Meri". Kuna diktoritekstis kirjeldatakse filmitud kaadreid ja kõnealustele piirkondadele osutatakse kontuurkaardil, siis enamik loodusvaateid ilmuvad vaataja ette sobiva saatemuusikaga. Tekst annab ülevaate Läänemere ja seda ümbritsevate maade geograafilise asendi ja rahvaste kohta. Kaadris õhuvaateid rannajoonele. Nimetatakse Läänemeres asuvate saarte rohkust - ainuüksi Eesti rannikul on neid 1500. Suurim Läänemere saar on Gotland (Rootsi). Väikseimad on tavaliselt merelindude pesitsuspaikadeks. Läänemerele annavad sopilise kuju lahed, varjulisemates neist asuvad sadamad. Enam keskendutakse Eesti rannapiirkonnale. Kirjeldatakse Läänemerd toitvaid Eesti jõgesid - põhjapoolsemad neist on langemas looduslikelt astangutelt jugadena. Näeme pankrannikut, mida veepiiril lõhuvad lained ning mis omakorda põhjustab pankade varinguid. Ravimuda, vetikatest saadav agar-agar, rannikult kogutud pilliroog ehitusmaterjalina (katused, ehitusplaadid), merevaik – need on mereriikide rikkuseks. Loomulikult on merega seotud ka kalapüük. Veel räägitakse merest kui laevaliiklusteest. Kuna karmidel talvedel jäätub Läänemeri peaaegu täielikult, võimaldab see merd kasutada ka jääteena - ühendusena mandri ja saarte vahel.