Liisi viies suvi (1996)

Kui neljalapselise pere üks lastest vajab pidevalt erihooldust, mõjutab see pidevalt kogu pere elurütmi. Selles ühtehoidvas peres elatakse teadmises, et nõrgemat tuleb aidata.
Viieaastane Kariliiis on sündinud pimekurdina. Iseseisvalt käima õppis ta alles neljasena. Lapse ainsaks suhtlemisvahendiks on käest kätte antav viipekeel. Eripedagoogide kannatliku ja pikaajalise töö tulemusena on Liisi juba omandanud terve rea eluks vajalikke viipeid.
Viies elusuvi on Liisi jaoks midagi erilist. Esmakordselt on ta võimeline koos perega tegema pikemaid jalutuskäike senitundmatutesse paikadesse. Perega käiakse Kadrioru lõbustuspargis, kus rütmid panevad Kariliisi tantsima. Rannas kiikudes ja isaga laineid püüdes teeb mere tunnetus talle eriliselt rõõmu.
Kuigi Liisi suudab ühe kõrvaga teatud helikõrgusi tabada, naerab ja kilkab, jääb ta ometi meie jaoks sõnatuks, salapärase psüühikaga väikeseks tüdrukuks, kes nagu tahaks meile midagi öelda.

Märksõnad: eripedagoog | eripedagoogika | erivajadustega lapsed | haridus (algharidus) | kokkuhoidmine | kurtide laste õpetamine | lasteaia mänguväljak | lõbustuspark | muusikatund | perekond | perekonna toetus | peresuhted | pime tüdruk | puudega inimene | pühendumus | rütmi plaksutama | viipekeele õppimine | õpetaja juhendamine | õpetamise metoodika | Vaata kõiki »