Lapsed ja puu (1965)

Fakte filmi valmimisest

Filmi ettevalmistusperiood: 01.02. - 08.04.1965
Proovivõtted: 09. - 15.04.1965
Võtteperiood: 16.04. - 18.06.1965
Montaaž: 19.06. - 08.07.1965
Filmi üleandmine - 10. juuli 1965
Filmi maksumus - 25 164 rubla.
Venekeelne dublaaž valmis: 17.08.1965

Linastusluba nr MB-06859 väljastati filmile 14.07.1965 : Filmi võib linastada kogu Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 

Linastusluba Nº 1242/65 väljastati filmile 02.09.1965 : Filmi võib linastada kogu NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 

Allikas: ERA.R-1707.1.916 Nukufilmi "Lapsed ja puu" põhidokumentatsioon.

Tallinnfilmi Kunstinõukogu arutelult 12. juulil 1965

Parvel: Väga huvitavalt lahendatud film. Leidlikud momendid laste käitumises ja põgenemisel. Teema on aktuaalne, õpetab lapsi hoidma ja armastama oma majade ümbrust ja ilu. Muusikalisest ja tehnilisest küljest on film hästi lahendatud ja huvitav.

Kõrver: Tore ja õpetlik film, aga muusikaga pole päri. Oleks pidanud olema originaalne, praegu on raskesti seostatav. Ühe filmi jaoks liiga paljude erinevate autorite muusikat. Marss ei lähe kohe üldse pildiga kokku. Viimane pala on siiski väga hästi leitud.

Raamat: Pilt on hea, leidlikult lahendatud. Teema on kasvatuslik. Üks nukk, siilipea, ja ka ümbrus on väga huvitavalt lahendatud. Film on samm edasi meie nukufilmides.

Beltšikov: Mulle oli kohati igav. Nukkude ja loomade kujud pole küllalt viimistletud, jätavad pooliku mulje. Selle positiivse rühma nukud ei erine üksteisest. Negatiivne tüüp on paremini antud. Meie filmid erinevad teemade poolest, kuid nukkude ja kunstiliste vahendite poolest ei erine. Ei ole nagu sammu edasi. Tuleks leida midagi uut meie nukufilmidesse. Ma ei ütle, et see on ebaõnnestunud film, midagi pakub see nii lastele kui ka vanematele vaatajatele. Muusika kohta ütles Kõrver õigesti, et liiga palju erimotiivilist muusikat ühes lühikeses filmis.

Danilovitš: Materjali vaadates tekkis rida kahtlusi. Dramaturgiline lahendus ja lõpp tekitavad alati muret, ka seekord. Kavas oli elavate inimestega lahendada, kuid see ebaõnnestus. Nii nagu on lahendatud, pole eriti halb, kuid pole siiski see, mis peaks olema. Mulle ei meeldi kunstniku lahendus, koera kandiline kuju, samuti lapsed. Pole nii maitsekalt tehtud, kui eelmiste filmide osas, kuidagi jämedalt lahendatud. Ei pea filmi sammuks edasi, samal tasemel eelnevaga. Tuleks paigalseisust edasi minna.

Raamat: Ei vaidle dramaturgia suhtes. Kunstniku töö aga ei ole jäme ega maitsetu, kohati on isegi peenem ja puhtam. Ma ütleksin, et teatud määral on tegemist värske puhanguga.

Filmile anti seitsme poolthääle ja kahe vastuhäälega 2. kategooria.

Allikas: ERA.R-1707.1.874 Kunstinõukogu protokollid, lk 101.

Filmist ajakirjanduses

Elbert Tuganov, kes hiljuti lõpetas Ellen Niidu ja Jaan Krossi stsenaariumi järgi nukufilmi «Viimane korstnapühkija», alustas uueüheosalise nukufilmi «Lapsed ja puu» loomist. Stsenaariumi on kirjutanud Jaan Kaplinski. Filmis on juttu sellest, kuidas mahajäetud ja korrastamata õue langenud hea seeme paneb haljendama puu ja ühtlasi maja lapsi kõige kauni ja ilusa eest hoolitsema.
Heino Parsi ja Elbert Tuganovi nukufilmid [sõnum](1965). Sirp ja Vasar, 19. märts, lk 7.

Diktaator ja demokraat

Otsust teha animafilme lastele mõjutas pisut Disney ja Sojuzmultfilmi edu ning pelk asjaolu, et Tuganovil endal oli tollal väike laps. "Esimesed filmid tegin justkui enda lapsele."
Ehkki Tuganov vältis hoolikalt üleliia jutlustavate ja moralistlike filmide tegemist, kannab enamik neist mingit sõnumit. "Lugudel, mida ma mugandasin või ise kirjutasin, oli alati mingi mõte. Mulle ei meeldinud abstraktsed filmid ja ma ei teadnud, kuidas neid teha. Armastasin huumorit ja tollal avaldas huumor meie igapäevasele tööle väga head mõju. Filmid, mis inimesi naerma ajasid, võeti hästi vastu."
/---/
Arvo Nuut töötas assistendina vaid kahe filmi juures, enne kui temast sai Tuganovi filmi "Lapsed ja puu" operaator.
"Kui ma alustasin, oli tööl umbes 15 inimest ning õhkkond oli tõesti huvitav ja väga loominguline. Ma ei oska noorele mehele alustamiseks paremat kohta ette kujutada. Olin õigel ajal õiges kohas."
Nuut töötas kordamööda Tuganovi ja Parsi juures ning annab huvitava ülevaate mõlema mehe iseloomust ja lähenemisest.
"Tuganov oli Saksa haridusega ning enda ja teiste suhtes väga pedantne. Pars oli loomingulisem tüüp. /---/
Tuganov järgis kadreeringut väga täpselt. Hommikul valmistas ta kõik pisiasjadena ette ja näitas seda võttegrupile. Väikesi muudatusi võis teha, kuid suuri väga harva, ja kui kõik oli klaar, ütles ta: "Näeme nädala pärast, ma lähen nüüd festivalile," ning jättis võttegrupi tegema seda, mis tarvis."
Robinson, C. J. (2010). Diktaator ja demokraat [animarežissööridest Tuganovist ja Parsist]. Rmt: Geniaalsuse ja täieliku kirjaoskamatuse vahel: Eesti animatsiooni lugu [inglise keelest tõlkinud Kristjan-Jaak Kangur]. Tallinn: Varrak, lk 33-79.

Intervjuu Elbert Tuganoviga

Kas nukufilm on lastele või täiskasvanutele?
Mõlemale.

Kellele teed filme?
Alguses enda lastele, hiljem kogu maailmale.

Miks lapsed armastavad animatsioonfilme?
Eks nad näe iseendid ekraanil.

Aga täpsemalt?
Iga laps on käes hoidnud nukku, oli see siis beebinukk või karumõmm. Eelkooliealisele on nukud armsad, olgu see nukk tal käes või nähku seda ekraanil. Laps vaatab hea meelega, kuidas nukk ekraanil end liigutab, elab. Mõttes mängib laps nukuga kaasa ning usub, et nukk ise käib ja oskab rääkidagi.
Kui aga on vastav aines ja süžee, sobib nukufilm nii lapsele kui täiskasvanule. /---/

Teravmeelsus, nali — ja nukufilm?
Arvan, et kõik režissöörid veenduvad selles, et nali on hädavajalik. Et mitte ainult lapsed, vaid ka täiskasvanud vajavad ja armastavad nalja. Ma ei mõtle labast nalja, kukkumise koomikat, vaid mõnusat, teravmeelset huumorit. 
Kardan, et režissööril, kes nalja ei armasta ega oska seda mõistagi, aga tahab ekraanile tuua ainult suurt kunsti, on turumajanduse tingimustes väga raske oma filme realiseerida. Hea, lõbus, muigele sundiv film on tulevikus hea kaup.

Nukufilm ja kujutav kunst?
Nukufilm on kunstiga seotud palju enam kui mängufilm. Nukufilmis võib ümarnukk tegutseda kolmemõõtmelises dekoratsioonis, ühele tasapinnale joonistatud taustal ja isegi naturaalse looduse foonil. Igal sellisel lahendusel on kunstniku töö määrav.

Mis laadi siis enda omaks pead?
Kogu elu jooksul on mind õpetatud olema iseenda eest väljas, olema ennem praktiline teoinimene kui filosoofiline juurdleja. Selleks viimaseks ei olnud mul võimalusi, ei olnud aegagi. Seetõttu "istusid" mulle rohkem käsikirjad, kus käis hoogne tegevus, kus sai ise rakendada teravmeelsust, huumorit. Andku mõned autorid mulle andeks, et ma ei teinud nende materjalist just sellist filmi, mida nemad endale ehk ette kujutasid. Režissöör ei ole mitte ainult autori idee filmilindile tõlkija, vaid ka tema on loominguline isiksus, kes tingimata soovib, et igast tema filmist saaks kunstiteos.
Iga kord ei tule see välja, kuid sinnapoole püüdma peab!

Ruus, J. (1991). Vastab Elbert Tuganov. Teater. Muusika. Kino, nr 4, lk 4-15, ill.

Tuganovi triksterid ja tehnikaimed

...Tuganov on oma usutunnistuseks nimetanud hoopis looduse ilu, vägevust ja puhtust. Südamlik suhtumine loomadesse ja huvi looduse vastu on mitme tema animafilmi taustsüsteemiks. Erilist kaastunnet tekitab vaatajais muidugi linnakeskkonda eksinud hobune „Õunkimmelis”, aga ka peremehe armastust igatsev eesel filmis „Eesel, heeringas ja nõialuud”, röövitud nimitegelane „Ahvipoeg Fipsis” (1968) ja looduse rüpest mõistmist ja uusi sõpru otsivad riideesemed lustakas lamenukkfilmis „Uued sõbrad” (1973). Ehkki jutustatud eksinud või võõrandunud tegelaste pilgu läbi, kõnelevad kõik need filmid kuulumisvajadusest ja igatsusest oma loomuliku elukeskkonna järele. Ehk peegeldab see mõneti Tuganovi enda kirjut identiteeti, mis korduvalt uute kultuuri- ja keeleruumide ning ajaloo pöördeliste sündmustega kohanema pidi. Usku loodushoiu kasvatuslikku mõjusse peegeldab ka „Lapsed ja puu” (1965), kus monotoonsete kortermajade vahel lööb haljendama puu. Elusa taime eest hoolitsemine liidab ühte hoovi peal toimetavad jõnglased ja toob igaühes esile tema parimad omadused. /---/

Tõsistele teemadele vaatamata on Tuganovi filmid naljakad. Tema eelistatud huumorivõtteks on slapstick ehk lihtsalt jant: tagaajamine, kuklavõmmud, kukkumised ja kokkuvarisemised. Ajal, mil „Tom & Jerry” oli veel kauge unistus, pakkusid tema kohmakad nukud lõbujanustele vaatajatele füüsilist huumorit.

Taavet, A. (2020). Tuganovi triksterid ja tehnikaimed. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 98-105, fotod.