Karjapoiss on kuningas (1982)

Karl Aru

Konstantin Karl Aru-Kaušinski (venepäraselt Карл Иванович (Яанович) Ару) (30. mai 1902 Tarva küla, Veltsa vald Haapsalu kreis Eestimaa kubermang – 28. veebruar 1994 Tallinn) oli Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, suurtükiväe kindralmajor. Teise maailmasõja järgses Eestis tunti teda Karl Aru nime all. Karl Aru oli Narva (1974) ja Velikije Luki (1985) aukodanik.

Allikas: Vikipeedia. Karl Aru. https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Aru    (24.03.2022)

Katkeid Filmistuudio "Tallinnfilm" Kunstinõukogu koosoleku protokollist nr. 10

24.08.82

R. Rammus: Kolleeg Vello Kallaste esimene näpuharjutus, toimetus pakub II kategooriat.

P. Puks: Meeldib. Tore, et Kallaste hakkas filme tegema. Teiseks, üheosalises filmis oli Aru sümpaatne, mitte üksi väejuht, vaid inimene, kes 80 aastaselt südant valutab. Tore debüüt.

V. Anderson: Üks mõte läks läbi-armastab kodu. See loobki maailmavaate. See teeb inimese lähedaseks. Tunneme kindral Aru, tahaks kas või lõpukirja, mis midagi ütleks, tema kohta. Midagi peaks veel olema.

A. Valkonen: Delikaatselt tehtud. muusikaliselt samuti delikaatne, midagi unistuslikku. Meie teame, kes ta on, aga kas laiemale auditooriumile pärale jõuab. Väljaspool vabariiki jääb kindralist võib olla väheks.

S. Školnikov: Portreefilmi, punase niidina 80.a. juubel ja kõrvalised asjad näidatud. Ühtki autorikommentaari ei tooda. Tuleb ka teisi tegevuskülgi käsitleda, ta on nii tuntud inimene. Ta on akadeemias õpetanud, olnuks vaja mainida.

Allikas: Rahvusarhiivi toimik ERA-R1707.1.2037   Filmistuudio "Tallinnfilm" Kunstinõukogu koosoleku protokoll nr. 10. 24.08.82