Kangelastegu on vene keeles podvig (1990)

Ajal, mil loodetakse ja oodatakse Nõukogude armee lahkumist Eestist, on Peeter Tooming jäädvustanud Eestimaa pinnal ja Eestimaa eest võidelnute lugu. 

Peeter Tooming on leidnud hea võimaluse jäädvustada veel Eestimaal pesitsevat Nõukogude armeed, aga ka neid, kes on võidelnud selle armee vastaspoolel – samuti Eestimaa eest. Sõjaväeparaad Tallinna südalinnas Suure Isamaasõja võidu aastapäeval, ikka ja jälle tuletatakse meelde, millise heateoga sai hakkama Punaarmee Euroopa rahvaid vabastades. Tondil asuva Matrossovi polgu muuseumis tutvustatakse vabastaja kangelastegu. Pidulike hetkede vahel näidatakse sõjapurustusi Tallinnas. Tori Muinsuskaitse Selts planeerib kokkutulekut, kuhu tahetakse kutsuda kõik Eesti eest võidelnud – ükskõik, kummal poolel või millises armees. Kõik, kelle soov on olnud Eestimaa vabadus. Peeter Õunpuu – kirju saatusega mees, on õige vastama sellele küsimusele: „Ei pakkunud sakslased meile iseseisvust, ei pakkunud venelased meile iseseisvust ja seepärast ei pea mina kummalgi poolel sõdinuid kangelasteks. Vabadussõdalased on ainsad, kes on Eesti eest sõdinud.“ Samas kinnitab ta, et ka kangelastegu tuleb sooritada mõistusega, mitte käsu korras. Tori kokkutulek jääb sel korral  tegemata, valitsev armee on näidanud taas oma võimu. Teksti loeb Tõnu Kark.

Märksõnad: bolševike kuritegu | Eesti iseseisvumine | kaadritagune tekst | kangelane | kangelastegu | kasarmuõu | kirikud | kirikulaulud | kirikuõpetaja | kuldleer | marssimine | muuseumi ekspositsioon | muuseumikülastajad | mälestusmiiting | Nõukogude armee | Nõukogude sõjaväelased | okupatsioonivõim | perestroika | sõjakool | sõjaväelased | sõjaväeparaad (Punaarmee) | vabadussõjalased | vabadusvõitlus | Vaata kõiki »