Kalurid (1936)

Suure noodaga kalapüük, mida nüüd veel vanemad inimesed mäletavad, toetus ühistegevuse põhimõtetele. Noodad ja püünised valmistati talvel koduste abinõudega. Lõng kedrati oma kasvatatud kanepist. Ka köied ja nöörid tehti oma kanepist.
Reiman, M., Kalapüügist Virtsu rannas poolesaja aasta eest. Virtsu-Artiklid, http://www.virtsu.ee/artiklid/1929_10_kalastus.html (2.08.2011).

Eestlased mererahvana

Erinevad maastikud loovad erinevat vaimulaadi ja maailmavaadet. Mereäärsete inimeste maailm on avaram ja tuulisem, seda nii avamerel kui lagedatel rannikualadel, mida vaid kidur taimestik katta võinud on. See avarus on randlastesse talletunud kaugelt rohkem kui paari põlve jooksul ja kujundanud nende eluvaate, suhtlusstiili ja huumori teistsuguseks kui muul rahval. Mets ja põllulapp sünnitab endassesulgumist ja individualismi, mereäärsed inimesed pole aga kunagi võinud vaid üksinda hakkama saada.
Noodapüük või hülgeküttide retk on olnud meeskonnatöö, mis on eeldanud usaldust üksteise vastu, samas ka võimet koos tegutseda. Oskused, mida õpetab pikk mereretk, mis seob selles osalejad kokku ja paneb nad samas proovile, on samamoodi vajalikud ka nendes töödes. Saarte või läänemaine huumor pole seetõttu vaid nali nalja pärast, selles on ka teise olemuse järeleproovimise nõks sees. Tögades ja mitme keeruga huumorit visates on tundma õpitud võõrast iseloomu ning hoitud oma kaaslase vaim virge. Selline suhtluskood on sisemaalasele tihti keeruliselt tabatav. Sageli võib ta küll mõista randlase teistsugust olemust, kuid mitte sellega kaasa minna. Selline aastatuhandete pikkune kultuurivahe kestab ka tänases Eestis ja tänastes eestlastes vaikselt edasi.
Eestlased mererahvana-Eestimaa looduslikud pühapaigad, http://maatundmine.estinst.ee/kohad/uugu/53-eestlased-mererahvana/(2.08.2011).

Kalanduskoda

1936. aastal leidis Eestis kalanduse alal ülalpidamist 16 555 inimest. Purje- ja sõude-kalapaate oli umbes 13 000 ja mootorpaate 1600.
Kalanduskoda oli kalapüügi alal tegutsevate isikute kutseesindus Eestis aastail 1936–1940.
Kalanduskoja esimees oli Mart Laagus. Koja koosseisu kuulus 35 valitavat ja viis Põllutööministri poolt valitavat liiget. 2. augustil 1936 kinnitas Põllutööminister Kalanduskoja valimistulemused.
Kalanduskoda, http://et.wikipedia.org/wiki/Kalanduskoda (2.08.2011).