Kalevite hõim (1947)

Filmist toonases ajakirjanduses

H. Leberecht: „Filmis näeme meie parimaid sportlasi, kes on toonud kuulsust nõukogude spordile. Heino Lipp, kellel nõukogude võim aitas saada Tartu ülikooli üliõpilaseks ja kuulsaks sportlaseks, tõukab kuuli. Kuul ja ketas lendavad Heino Lipu käest samasuguse  võimsuse ja hoogsusega, nagu ta ise areneb nõukogude reaalsuse tingimustes.

/---/ Ujub Peeter Saar. Paljudele Nõukogude Eesti noortele on Peeter Saare elukäik tüüpiline. Narva kangru pojana kaitses ta Nõukogude Armee Eesti Korpuse ridades kodumaad. Nõukogudemaa andis talle võimaluse tegelda armastatud spordi alal. Kehakultuuriinstituut Moskvas kasvatas temast maa parimaid ujujaid.

/---/ Ekraanil on meistersportlased – tennisemängijad Alas ja Kree. /---/ Meistritega võistleb Paul Keres, tänapäeva maailma parimaid maletajaid. Tema tennismäng paistab silma täpsuse, suurepärase stiili ja tarmukusega. Need omadused on Keresele iseloomustavad eriti malelaua taga. Ja kui Paul Keres sooritab ratsuga võitmatuid käike malelaual, siis ei jää Keresest maha meie populaarsete mootorratturite Tomsoni, Rinaldo ja Sildvere terasratsud, kui nad 80-90-kilomeetrilise tunnikiirusega kihutavad Pirita ringteel.
Otsekui võisteldes kiiruses mootorratturitega, katab parim sprinter Gilde saja meetri pikkuse vahemaa suurepärase ajaga. 10,8 sekundit.
/---/
Kinoobjektiiv kannab meid üle Võidu väljakule. 31. augustil kogunesid tuhanded Tallinna töötajad eesotsas seltsimeeste N. Karotamme ja Ed. Pälliga saatma teele Tallinna-Moskva teatejooksust osavõtjaid. Nõukogude Eesti töötajate nimel andis seltsimees Karotamm edasi tervituse armastatud pealinnale Moskvale tema 800. aasta juubeli puhul ja Nõukogude rahvaste juhile seltsimees Stalinile.
/---/
Selle filmi väärtus ei seisne aga mitte üksnes selles, et ta näitab meie parimate eesti sportlaste meisterlikkust. Filmi peateemaks on näidata kehakultuuriliikumise üha kasvavat populaarsust vabariigi noorsoo ja töötajate laialdaste hulkade keskel. /---/
Film näitab noori, andekaid eesti naissportlasi, eesti naisi, kes on astunud avarale spordiareenile esmakordselt alles nõukogude võimu ajal.
See film näitab eesti rahva üha enam tugevnevat südamlikku sõprust Nõukogude Liidu vennalike rahvastega.“
Leberecht, H. (1947). „Kalevite hõim“. Kehakultuur, nr 20, lk 557-558.

A. Niit: „Lähemail päevil linastub Tallinna kinoteatreis esimene Eesti spordifilm „Kalevite hõim“. See spordifilm on meie noore filmitööstuse esimeseks sellelaadiliseks katsetuseks ning omab erilist kaalu just selle poolest, et filmi võtted on teostatud üksnes Tallinna Kinokroonika Stuudio jõududega. /---/
Filmimistöid alustas sm. V. Parvel möödunud [1947 – toim] kevadel ja need kestsid kogu suve, haarates peaaegu kõiki meie suvespordialasid. Nüüd on film täielikult valmis ning juba neil päevil võivad kinokülastajad seda ekraanil jälgida.
/---/
Lühifilmi „Kalevite hõim“ üksikud võtted on teostatud hea ilmaga, samuti on hästi õnnestunud filmi montaaž. Jääb vaid soovida, et edaspidi leitaks võimalusi valmistada meie spordielust ka pikemat ja ulatuslikumat filmi. Äsjavalminud lühifilm annab eeldusi, et Tallinna Kinokroonika Stuudio tuleb selle ülesandega toime.
Niit, A. (1947). Esimene Eesti spordifilm „Kalevite hõim“. Noorte Hääl, 12. okt, lk 3.