Kaleva hääled (1986)

Filmist meedias

Asta Põldmäe: „Eesti Kinoliidu lõppenud kongressi elevuse ja enesemõõtmise hoos on muu hulgas leitud, et Valdo Pandi tegevuse lõppemisele järgnenud seisak dokumentaalse autorifilmi arengus on sedakorda murtud. Taas on filmiloojaid, kellel peegelduslikule elupildile on lisada kaalukas autorikontseptsioon, kelle fikseeritu alati sisaldab vastuseid õhus olevaile ootustele. Nii Mark Soosaar oma «Jaan Oadi» ja «Lasnamäega», nii Rein Marani kinosilm jälgimas looduse varjatult kulgevat elu, nii mitmeid teisi.

Autorifilmi, seekord kirjaniku oma, Lennart Mere populaarteaduslikku tele-värvifilmi «Kaleva hääled» jälgiti 19. märtsil kinos «Sõprus». «Mu suuvärk selles ja kõik, mis on hääl — see on helioperaator Enn Säde; mu silmadel aitab näha kaamera Ago Ruusi käes,» katsus režissöör autorsust ise võimalikult ära jagada ja kollektiivne selline saavutus alati üliväga ongi; filmi mõte ja sõna tuleb aga äratuntavalt läbi Lennart Mere loojaainsuse. Kes suudaks teha sellist alepõlduri tööd vaimustust tundmata, eksida julgemata, olemata igas tükis ebamugav inimene. Kui Heldur Niit leidis üles Lönnroti senitundmatu reisipäeviku, siis kas pole siin keegi teine ammu üles leidnud Lönnroti saapad! «Kaleva häältes» on püütud pilku heita eriti sügavaisse mälukihtidesse, mõnele neist astmetest, millel rajaneb kultuur. Runolaulikud Karjalas, nende etteaste, peab vaatajasse jätma küsimuse: kuidas on võimalik, et on nii kaua elus püsinud see traditsioon — 3000 aastat on selle avakaadreis antud mõistatuse eluiga. Vanimate ja veel elavate kultuurinähtuste otsingud viivad filmi tegijad välja «Kalevala» radadelt — hantide juurde. Karupeied on see suur terviklik rituaal koos juurdekuuluva värsstekstiga, mille vanus ulatub «Kalevala» värsist kaugemalegi ja mille maht on aukartust äratav. «Kalevala»eelse maailma rekonstruktsiooni aitavad filmis täiendada juba «Veelinnurahvas» näha olnud ja viimaseil aastail eriti tänu Kaljo Põllu ekspeditsioonidele taas aktuaalseks saanud Karjala kaljujoonised. Seegi pärand on väga suur — tuhandeid tänini peaaegu täiesti lahtiseletamata märke ja kujutisi. Filmi dokumentaalse osa lõpu sisustab tähtis piiriületus: aeg käesoleva aastatuhande keskelt, mil rahvalooming astub suulisest säilitusest kirjapandud kujju. Eeskätt see filmiosa toimib väärika osutusena mullusele «Kalevala» ilmumise 150. a. juubeli daatumile, olles küllap selle sügava ja poeetilise filmi üks kaunimaid: aoaegne Tartu, graafiline pildistik vaheldumisi elavate kaadritega, autori nägu ekraanil, pilk, hääl, juuresolu, mis oma sisenduslikkuses elustab ühe teise aoaja pilgud, hääled. Lönnrot. Faehlmann. Kreutzwald. Filmi lõpetab lavastuslik lisa, olevikukunst, mis võrsunud vanimast suulisest rahvapärimusest: loitsudest. Veljo Tormise kooriteose «Raua needmine» esitab Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel, kes ise ehtsat korjaki trummi lüües osa võtab. Koor liigub ja laulab soomaagist raua «keetmise» näitliku läbimängimise juures. Hõõguvast rauast saab enne mõõk, siis sirp. Selle igavese dilemmaga, mis ju kultuuris läbi aegade ongi määravaim, lõpeb film suurest hõimumälust.“
Põldmäe, A. (1986). "Kaleva hääled". Sirp ja Vasar, 28. märts. 

Maris Balbat: „Lootuses, et pilk meie filmidele kõrvalt võib huvi pakkuda, kutsuti ka tänavu meie dokumentaalfilmide aastatoodangu vaatlejaks inimene väljastpoolt: sedapuhku ajakirja «Iskusstvo Kino» osakonnajuhataja Jelena Stišova. Näha olid tal valikprogrammid 1985. a. filmidest: kuus filmi «Eesti Telefilmilt», üheksa «Tallinnfilmilt». /---/  Näinud seega küll ainult ühte neljandikku ETF-i 1985. a. loomingust ning kolmveerandit «Tallinnfilmi» töödest, arvas J. Stišova siiski olevat endal kujunenud teatud üldpildi, et sõna võtta. /---/

Nõnda nagu meie filmidel on ühiseid voorusi, nii ka nende põhiline vajakajäämine on J. Stišova arvates üks ja ühine: nõrk dramaturgia. Kui vaatame nõrku filme, näeme, et eelkõige on neil nõrk dramaturgia. /---/
On ka meeldivaid erandeid: näiteks Lennart Mere «Kaleva hääled» on hea dramaturgiaga. Film ühendab erinevaid novelle, arendab mitut teemat, mitut süžeed, kuid selle dramaturgiline karkass kannab.“
Balbat, M. (1986). Dokumentaalfilm 1985.  Sirp ja Vasar, 16. mai.  

„Oulus ilmuv ajaleht «Kaleva» avaldas 12. mai 1986. a. numbris kirjutise ««Kaleva hääled» — Lennart Mere uusim film». Autor, Oulu kooliõpetaja ja eesti keelest tõlkija Tauno Lähteenkorva tõstab kiitvalt esile soomlaste tänavu kevadel Eestisse tehtud kultuurimatka ajal nähtud Lennart Mere uut filmi kui «Veelinnurahva» ja «Linnutee tuulte» loogilist jätku. Andnud ülevaate filmi eri osadest, ei jäta autor nimetamata ka Heldur Niitu, kelle muuseumifondidest leitud Elias Lönnroti reisipäevik aastast 1844 oligi dokumentaalseks aluseks filmi ühele osale. Esile tõstetakse Veljo Tormise asjakohast muusikat, Tõnu Kaljuste juhitud Filharmoonia Kammerkoori lauluesitusi ning Heino Müllerit sepa rollis, mis talle tuttav igapäevase rauatöö tegemise läbi. Autor arvab, et film «Kaleva hääled» on otsekui täienduseks Jüri Arraku ja Herald Eelma poolt «Kalevala»-aastaks tehtud eepose illustratsioonidele. Tauno Lähteenkorva lõpetab oma kirjutise mõttega, et ta tahaks filmi pealkirja tõlkida soomeugrilaste häälteks, sest filmil on laiem tähendus kui üksnes Kalevipoja või Kalevala häälel.“
Teised meist (1986). Sirp ja Vasar, 5. sept. 

„Rootsi Televisioonis läks tänavu aasta algul eetrisse saatesari Eesti Televisioonis tehtud telefilmidest. Aasta tagasi käis Tallinnas neid saateid ette valmistamas Rootsi Televisiooni rahvusvahelise osakonna toimetaja Tiiu Thoren. Nüüd viibis ta uuesti nädal aega Eestis, koostamaks järgmist selleteemalist saatetsüklit. Palusime külalisel vastata mõnele küsimusele.

Praegu koostate uut sellelaadset sarisaadet. Mis materjali valikul seni on sõelale jäänud?
„Olen nüüd kokku läbi vaadanud üle 30 filmi. Seekord tutvusin ka mõnede «Tallinnfilmi» töödega, /---/ «Eesti Telefilmi» toodangust on mul praegu kirjas 15 nimetust. See on valikuks, sest tuleb ju kaaluda, mida osta. Neist meeldisid mulle kõige rohkem Mikk Mikiveri «Olete te õnnelik, Ita Ever?», Hagi Šeini «Raudrohutee», filmiportree «Estonia» teatri näitlejast Endel Pärnast «Täna õhtul» ning Lennart Mere autorifilm «Kaleva hääled». Muide, kirjanik Lennart Mere raamat «Hõbevalge» jättis mulle lugedes väga meeldiva mulje.“
Tamberg, K. (1986). Meie külalisi. Sirp ja Vasar, 5. sept.

„Mõni aeg tagasi olid ETV-s külalised sotsialismimaadest, Intervisiooni liikmesmaade esindajad, et valida oma teleprogrammidesse Eesti Televisioonis valminud telefilme ja videosaateid. /---/ Lennart Mere autorifilmi „Kaleva hääled“ saavad nüüdsest näha Tšehhoslovakkia, Poola, Bulgaaria ja Ungari televaatajad. Kokku läks välismaa ekraanile 43 Eesti Televisioonis valminud filmi ja telesaadet. Intervisioonimaade esindajad märkisid nähtu kõrget professionaalset taset, eriti kiideti muusikafilmide ja -programmide kultuuri. /---/ Siinkohal lühimuljeid külalistelt. Ungari Televisiooni filmiprogrammide peatoimetaja asetäitja György Sos: „Olen viibinud paljudes paikades, kuid sellist külalislahkust pole kusagil kohanud. Programmid olid kõik huvitavad. Sealt valisime ungari vaatajaile näitamiseks just selle, mis annab ettekujutuse teie maast (Rein Marani «Ilus on maa»), kultuurist ja folkloorist. Haarav, nii režii kui ka operaatoritöö seisukohalt õnnestunud oli laulupeofilm. Valisime veel Lennart Mere omapärase filmi «Kaleva hääled». «Kalevala» esmailmumise juubel puudutab meid kõiki.“
Tamberg, K. (1986). Eesti Televisiooni filme ja saateid välismaale. Sirp ja Vasar, 21. nov. 

Lennart Meri loominguõhtu Moskava Kinomajas 1987. a

NSVL Kinematografistide Liidu ja NSVL Heliloojate Liidu folkloorikomisjonikorraldusel toimus 26. mail 1987. a Moskva Kinomajas Lennart Mere loominguõhtu, mis oli pühendatud visuaalsele antropoloogiale. Filoloogiadoktor Vjatšeslav Ivanovi ja Lennart Mere keskustelu ilmestasid filmid "Veelinnurahvas", "Linnutee tuuled" ja "Kaleva hääled".

Rmt: Tallinnfilm 1987. Tallinn: Perioodika 1989.

Lennart Meri etnoloogiliste filmide restaureerimise probleemidest

Kristiina Davidjants Lennart Meri etnoloogiliste filmide restaureerimise probleemidest 2008. aastal: omandisuhted ei lase Meri filme taastada

•• Tallinnfilm on üks võimalikest osapooltest, kes plaanib lähitulevikus Eesti Film 100 egiidi all asuda Lennart Meri dokumentaalfilmide restaureerimise juurde.

•• Hetkel pole veel kahjuks päris selged osa filmide omandi-õigused, kuna Lennart Meri antropoloogilised dokumentraal-filmid toodeti omal ajal koostöös soome ja ungari produtsentidega.

•• Kuna lahenduse otsimine segasele situatsioonile võib võtta omajagu aega, ei taha Tallinnfilm hetkel mingeid tärmineid lubada ega lubadusi anda, kuid ideaaljuhul jõuavad Lennart Meri filmid taastatud kujul DVD-le märtsiks 2009, mil tähistatakse tema 80. sünniaastapäeva.

•• Lennart Meri olulisemad dokumentaalfilmid: “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989), “Šamaan” (1997)

Davidjants, K. (2008). Vanad Eesti filmid ärkavad elule. Eesti Päevaleht, 26. veebr, lk 14.  

Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia

2009. a DVD-plaadina ilmunud koguteosesse „Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia” kuulub viis dokumentaalfilmi:  “Veelinnurahvas” (1970), “Linnutee tuuled” (1977), “Kaleva hääled” (1986), “Toorumi pojad” (1989), “Šamaan” (1997)

2014: Valminud on “Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia” uus ja täiendatud väljaanne 

Hõimupäevade eel, 9. oktoobril esitletakse uut DVD-kogumikku Lennart Meri dokumentaalfilmidega Solarise keskuse Apollo raamatupoes ja kinos Artis. Kolmel DVD-l on seitse dokumentaalfilmi aastatest 1970-2011, kokku kaheksas keeleversioonis.

„Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia“, ladinakeelse pealkirjaga „Encyclopaedia cinematographica gentium fenno-ugricarum“ uus ja täiendatud väljaanne sisaldab seitset dokumentaalfilmi, mis on valminud aastatel 1970-2011.

Esimesel DVD-l on Tallinnfilmis toodetud „Veelinnurahvas“ (1970), „Linnutee tuuled“ (1977) ning „Linnutee tuultest“ esialgu välja jäänud materjalist hiljem kokku monteeritud „Šamaan“ (1997). Teisel plaadil on Eesti Telefilmis valminud „Kaleva hääled“ (1985) ja „Toorumi pojad“ (1989), kolmandal dokumentaalfilmid „Liivlaste lood“ (rež. Enn Säde, Eesti Telefilm 1991), „Tantsud Linnuteele“ (rež. Jaak Lõhmus, Estinfilm 2011) ja Lennart Meri filmirännakute fotoalbum.

Filmid on varustatud tõlgetega soome, ungari, inglise, saksa, prantsuse, vene ja eesti keelde, „Liivlaste lood“ on ka liivikeelse versioonina. Lisaks filmidele kaasneb kogumikuga eesti- ja ingliskeelne buklett põhjaliku infoga seitsme filmi kohta, samuti kirjutised Rein Maranilt, Enn Sädelt, Tõnu Seilenthalilt ja Jaan Kaplinskilt.

„Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia“ esimene väljaanne ilmus 2009. aastal. Filmid digiteeriti ja restaureeriti programmi „Eesti film 100“ raames Lennart Meri 80. sünniaastapäevaks. Esimeses väljaandes olid filmid tõlgitud eesti, inglise, vene ja soome keelde. Lennart Meri filmid taastasid ja DVD-kogumiku andsid välja Eesti Filmi Instituut, Eesti Rahvusringhääling, Lennart Meri Euroopa Sihtasutus ja Estinfilm.

Uut DVD-kogumikku Lennart Meri dokumentaalfilmidega tutvustavad Solarise keskuse Apollo raamatupoes 9. oktoobril kell 15 Jaak Lõhmus ja Enn Säde. Pidulik esitlus toimub kell 16 kinos Artis.

Filmientsüklopeediat saab osta Eesti Rahvusringhäälingu videopoest pood.err.ee ja kõigist hästivarustatud raamatu- ja plaadipoodidest alates 10. oktoobrist.
Valminud on “Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia” uus ja täiendatud väljaanne  (2014). kultuur.err.ee, 9. okt.

Lennart Meri filmirännakute näitus

Välisministeeriumi ja välisesinduste abiga esitletakse septembris 2014 Genfis ja New Yorgis Fenno-Ugria Asutuse poolt koostatud näitust "Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988"

15.–26. septembrini esitletakse näitust New Yorgis ÜRO peahoones ÜRO peaassamblee ja põlisrahvaste maailmakonverentsi ajal. Pidulik vastuvõtt, kus tervitussõnad ütleb Eesti president Toomas Hendrik Ilves, leiab aset 22. septembril, sissepääsuks on vajalik eelregistreerimine.

Näitus põhineb filmiekspeditsioonidel üles võetud fotomaterjalil, mille kõrvalt saab lugeda nelja Lennart Meri filmi helirežissööri ning "Toorumi poegade" kaasrežissööri Enn Säde meenutusi. Väljapaneku kujundas kunstnik Peeter Laurits. Näitusekülastajal on võimalik vaadata ka Lennart Meri filme. /---/

Ingliskeelne variant näitusest valmis 2012. aastal Ungaris toimunud soome-ugri 6. maailmakongressiks. Seda on hiljem eksponeeritud Ungaris Budapestis asuvas riigi etnograafiamuuseumis ja Szegedis, Soomes Helsingis, Iirimaal Corkis ja Saksamaal Greifswaldi ülikoolis.  
Näituse eestikeelse versiooniga saab kuni oktoobri lõpuni tutvuda Pärnu muuseumis.
Lennart Meri filmirännakute näitus on Genfis ja New Yorgis (2014). MTÜ Fenno-Ugria Asutus, 12. sept.