Jaak ja robot (1965)

Filmi valmimisest

Valmib kirjanduslik stsenaarium "Jaak ja tema robot": 10.09.1963
Valmivad stsenaariumi "Jaak ja robot" I ja II variant: 31.12.1963 ja 10.05.1964
Filmi ettevalmistusperiood: 10.12.1964 - 15.02.1965  
Võtteperiood: 16.02. - 21.04.1965
Montaaž: 22.04. - 13.05.1965                                          
Filmi üleandmine - 13. mai 1965
Venekeelse dublaaži valmimine: 28.06.1965
Filmi maksumus - 25 515 rubla.

Linastusluba nr MB-05056 väljastati filmile 27.05.1965. aastal: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
Linastusluba Nº1209/65 väljastati filmile 23.07.1965. aastal: Filmi võib demonstreerida NSV Liidu kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajatult. 
ERA.R-1707.1.915 Nukufilmi "Jaak ja robot" põhidokumentatsioon.

Stsenaariumi arutelu Tallinnfilmi kunstinõukogus 4. juunil 1964

Tiits: idee meeldib just selles osas, et tore energiline poiss muutub tuimaks, kui enam tööd ei tee. See näitab, et ilma tööta ei saa inimene elada. Ja kuigi robotid hakkavad tööle, tuleb endal ka liigutada. Tore idee ja huvitavlt üles ehitatud.
Ainuke, mis tekitab kahtluse, on konflikti lahendus, kui robot läheb kooli. Ma ei mõista, mida on tahetud selle magnetrauaga näidata?

Remmelgas: Eno Raual on kogemusi mõne nukufilmiga. Kirjanduslik alus filmile on olemas. See on lakooniline, tihe, lastepärase tegevusega, väljapeetud moraaliga.

Gross: [---].  Natuke hakkab vastu, kui robot juhtimispuldist oma loojat hakkab juhtima. Võibolla on võimalik leida mõni muu tehniline lahendus.

Danilovitš: Võibolla peaks ka nukufilmide juures mõtlema, kuidas ajastu tunnusmärgid oleksid eredamalt välja toodud. See lugu robotiga võib igalpool juhtuda. Grossil oli õigus, võibolla lõpuossa leitakse loogilisem lahendus. Alguses oli ju poiss töökas, suutis ehitada roboti. Pärast muutub laisaks. Siin on midagi küsitavat. Sellisele asjale tuleks leida põhjendus.

Kunstinõukogu arutelult 5. mail 1965

Skulski: Film on tehnilise mõttega, kaasaegne ja fantaasiarikas. Mõte oli hea, nukud ja robot on head, kogu film väärib positiivset hinnangut. Kuid sel filmil on kaks puudust - keegi ei naernud kordagi filmi jooksul ja puudub täpne aadress.

Gross: Film tervikuna pole komöödia, kuid tehnilised võtted on siiski küllalt koomilised ja panevad muigama. Filmi lõpp lähev liiga kiireks ning tekib kartus, kas väike vaataja ikka saab aru sellest moraalsest karistusest. Palju üksikasju on koondatud tihedalt kokku ja lõpp tuleb väga järsku, jääd veel nagu midagi ootama.

Remmelgas: Sm Gross juhtis tähelepanu ühele olulisele momendile meie nukufilmides, et üksikutes detailides on palju koomikat, teravmeelset ja huvitavat, kuid tervikuna jääb nagu midagi puudu.

Raamat: Üldmulje on hea, algusest lõpuni vaatad huviga, hea fantaasiaga, tehniliselt üks puhtamaid filme. Selle tehnilist taset saab kõrvutada tšehhi ja poola nukufilmidega. Millest aga on tekkinud, et areng filmis läheb lõpuni tõusu suunas, siis aga ühe minutiga tehakse lõpp peale. Filmis on huvitavad ja toredad probleemid, filmil võiks olla kaks osa. Omal ajal oli "Peetrikesega" sama lugu - kogu materjal ei mahu ühte osasse, jääb fragmendi mulje.

Remmelgas: Kas alguses pole metraaži kergelt raisatud, et lõpu jaoks pole jäänud?

Gross: Iga asi, nt roboti silma väljatungimine, nõuab aega. Need on head tehnilised võtted, mida ei raatsiks välja jätta.

Beltšikov: Me ei oska veel kirjanduslikku alust üles ehitada või ei oska filmi algusest lõpuni pidada vajalikus rütmis.

Remmelgas: Helikujunduse poolelt olid laste naer ja käratsemine tehtud väga loomulikult, paremini kui reas meie täiskasvanutele tehtud filmides.

Kiik: Autoril oli stsenaariumis kirjutatud lugu nii, et räägiti Jaagu järk-järgulisest muutumisest. Nukuga me ei saanud seda teha, seepärast lasime käiku kaks Jaaku - negatiivne ja positiivne. Negatiivne ei tulnud vajalikul määral ilmekas. Mis parata, eriti suurt erinevust nende vahel polnud märgata ja muutumise moment jäi filmis nõrgaks.
Tempo ei olnud aeglane, vastupidi, oleks tulnud veel võtteid teha ja süveneda, kuid meie metraaž oli täis. Ei näinud ka võimalust mingi osa välja viskamiseks. Üheosalisi filme tuleb planeerida suure ettevaatusega.
Mulle jättis film meeldiva mulje.

Tambek: Mulle tundub, et see film on liiga ratsionaalne oma vaatajaskonna jaoks. Koolistseenides pole piisavalt mahlakust ja värvikust.

Danilovitš: Meie nukufilmide üks peapuudus on selge süžeelise joone puudumine. Teiseks näeme alati vaeva lõpuga. Mis puutub sellesse, kas film peaks olema ühe- või kaheosaline, siis oleme süüdi nii meie kui ka stsenaristid, et ei tunne mõõtu.

Pars: Kui oleksime saanud juurde 70 m, oleksime suutnud kõik episoodid lõpetada. Kui monteerisime, lõikasime need nii lühikeseks, et aktsendid jäid puudu, kogu aeg on ülelibisemine. Mul ei ole suuri kogemusi, kuid ühele osale kannatab teha 4 episoodi, meil on neid 5. [---]
Autoril pidi robot  heitlema tänavaliiklusega, kuid see ei tulnud välja. Võtsin lõpus kolm korda roboti suurt plaani, et talle emotsionaalsust anda. Sellest silmapilgutusest on tõesti vähe. Oleks tahtnud kavala ilme anda, nukule me ei suutnud sellist ilmet manada.
Võibolla on kunagi selline võimalus, et puuduvad astmed, et oleksid ka vahepealsed metraažid, et oleks lubatud ka 400 m. Kui on rohkem mängulisi episoode, siis on ühest osast vähe.

Nukufilmile anti ühehäälselt II tasustamisgrupp.
ERA.R-1707.1.914 Nukufilmi "Jaak ja robot" toimik.