Ilmar Kullam (1970)

Katkeid kinostuudio Tallinnfilm Kunstinõukogu protokollist

6.05.1970

Sm Hiir: Toimetuse seisukoht oleks selline, et see on vähestest filmidest, kus kollektiiv mängib kõige suuremat osa, kollektiiv, kes filmi tegi. See on ühistöö. Ma ei alahinda siin operaatori osatähtsust, sest võtteid on tehtud mitmelt poolt ja nüüd on nad kokku pandud. Siin on Peep Puks toimetajana, Heuer stsenaristina ja põhiliselt Kullam ise. See on üks vähestest spordifilmidest, kus sportlased on ise kõige rohkem osa võtnud. /---/ Hololeid poleks vaja olnud sisse tuua, tema enda kuju ja viimane lause on omased halvale reporterile, kuid Hololei seda tegelikult pole. /---/

Sm Beltšikov: Mina olen korvpalli mänginud ja seda näinud. Ma ei saanud siit soovitud elamust ega meeldivat ülevaadet selletst, milles peitub meile kõigile tuntud Ilmar Kullami jõud meeskonna võidutahte sepistamisel ja mille poolest Ilmar Kullam erineb teistest treeneritest ja mille poolest ta meile nii tähtis ja oluline on. /---/ Mulle jäi küsimärgiks, kes on Ilmar Kullam, millised on tema teened pedagoogina. See jääb vajaka ja seepärast ma ei saanud täit rahuldust filmi vaadates.

Sm Skulski: Teil pole päris õigus. Üks asi on jutustus treenerist, kus avatakse treeneritöö meetodid ja erinevused teistest treeneritest. Selline film võib olla ja ta on ka vajalik, see huvitaks spordimehi. Võib olla ka jutustus Ilmar Kullamist kui inimesest laiemas plaanis. See film on üles ehitatud hoopis teistel printsiipidel, annab edasi sportliku võistluse pinget. /---/ Mulle tundub, et film on väga sportlik. Hästi on edasi antud treeneri ja meeskonna vahekorrad, treeneri side meeskonnaga. Seda filmi hakatakse huviga vaatama.

Sm Tuganov: Ma vaatasin seda filmi heameelega. Ma nägin siin kollektiivi tarka juhti, ma nägin inimest, kes teeb tööd selle kollektiiviga, kes elab läbi. Ta on tark kollektiivi juht. Ma nägin seda ja usun temasse. /---/

Sm Treial: See on reportaažfilm. Selle 10 minutiga avada kogu Kullami olemust pole võimalik. Vile mind ka alguses häiris. Tegelikult pidi vile olema poole võrra maha võetud. Tegelikult kaasaelamine pidi olema seal palju suurem kui siin näidatakse.

Sm Võsa: Mida sellele filmile ette heita? Mitte vilet. Aga seda, et vile tuleb sisse mitteõigustatult, on pandud sinna sisse, kus mängu situatsioon ei õigusta sellist vilet. Aga ega vile ei vähenda filmi emotsionaalsust ja seda, mida ta pakub. Beltšikovi sõnadele vaidleks vastu. Kes on Kullam? Et Kullamist filmi teha, on vaja täismetraažilist filmi. /---/

Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.1108

Ilmar Kullam

15.06.1922 - 2.11.2011

Tema kohta:
Eesti spordi biograafiline leksikon:
http://www.esbl.ee/biograafia/Ilmar_Kullam

Kullami fenomenist

"Temasarnast treenerit pole olnud Eestis enne ega pärast," kinnitab Tammiste. "Pole olnud Kullamile ligilähedastki. Mul oli suur õnn ja au Kullami käe all mängida. Jumal andis talle treeneriande. Korvpall oli Kullami elu, kõige hinge ja karvadega."

Kullam ise, tagasihoidlik nagu ta oli, rääkis, et oli sunnitud treeneriks hakkama, kui Liidu koondisest välja arvati ja stipendium ära võeti. Ent juba neljakümnendate lõpus juhendas ta koolimeeskondi ja seejärel tegutses mängiva treenerina.

Meistritöö oli Kullamil ränk, kuid ta sooritas selle kõrgeimal tasemel: nimelt pidasid 1960. aastal Tartu ja Tallinn katsevõistluse kahe võiduni, kumb pääseb NLi kõrgliigasse. Pärast kaotust esimeses mängus ei tahtnud tartlaste treener Ernst Ehaveer enam meeskonnaga tegemist teha. Kullam võttis töö üle ning Tartu võitis seeria 2:1.

"Kullami suurust näitab juba see, et mehed, kellega ta koos mängis – Avo Jants, August Sokk ja teised võtsid ta kohe treenerina omaks. Pidasid autoriteediks ja seda Kullam ka oli. Kullam oli üle ka suurimatest egodest."

Tasahilju hakkas legendaarse Kalevi ehitamine. Tõnno Lepmetsale lisandusid Anatoli Krikun, Aleksei Tammiste, Priit Tomson, Jaak Salumets, Jaak Lipso ja teised. Kalev muutus pühaks meeskonnaks ja korvpallist sai püha mäng.

"Kullam lõi meie korvpallile aluse," räägib Tammiste. "Mängusüsteemi, kombinatsioonid, füüsilise ettevalmistuse. Temata poleks Eesti korvpall olnud see, mis oli. Rahvuslik spordiala."

Ise üritas Kullam enda rolli teha nii napiks kui võimalik. Mängijad olnud tema sõnul need, kes Kalevist Kalevi tegid.

"Olen palju mõelnud, milles peitus Kullami fenomen," arutleb Kalevi kauaaegne kapten Priit Tomson. "Ta tundis ja tunnetas mängu. Oli superhea taktik ja strateeg, kes pani mehed mõtlema ja mängu lugema – teadsime kinnisilmi, mis platsil toimub ja kus keegi asub. Aga ta sai töötada sel õnnelikul ajal, kui tuli palju häid mängijaid, kes tema talendi särama lõid. Isegi Kalevis ei suutnud kõik mehed tema loodut ellu viia, enamus siiski suutis." /---/

Artikli terviktekst:                  
"Kullamita poleks korvpall tõusnud Eesti rahvuslikuks ...
Martinson, J., Vaher, A. (2011). "Kullamita poleks korvpall tõusnud Eesti rahvuslikuks spordialaks." Õhtuleht, 3. nov.