Härg (1984)

Filmi valmimisest

Valmib kirjanduslik stsenaarium "Tööd ja tegemised": 02.1983
Valmib kirjanduslik stsenaarium "Kolm venda" (autorid Peeter Volkonski ja Valter Uusberg): 03.1983
Valmib filmistsenaarium "Härg" (autorid Rein Raamat ja Valter Uusberg): 18.09.1983
ERA.R-1707.1.2307 Joonisfilmi "Härg" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused.

Filmi kunstiliseks juhendajaks on Rein Raamat
Ettevalmistusperiood: 20.10. - 11.12.1983
Võtteperiood: 12.12.1983 - 22.04.1984
Montaaž: 23.04. - 21.05.1984
Filmi üleandmine - 22. mai 1984
Dublaaži valmimine: 7.06.-6.07.1984
Filmi maksumus - 45 200 rubla.

Filmi linastusluba №1308684 on väljastatud alates 22.08.1984 filmi näitamiseks NSV Liidu piires igasugusele auditooriumile tähtajatult.
ERA.R-1707.1.2308 Joonisfilmi "Härg" eelarved, kalkulatsioonid.

Tallinnfilmi toimetuskolleegiumi otsus 16. mail 1984

Kujundusliku lahenduse poolest mõjub filmimaterjal tervikuna võrdlemisi eklektiliselt. Esimene episood ei vasta lavastusprojektile, pole loodud küla karakteristikat, teises ja kolmandas episoodis puuduvad aadressplaanid, ebaõnnestunud on filmi finaal. Kõige selle tulemusena jääb filmi sündmustik arusaamatuks, mõte ähmaseks ning segaseks. Ehkki  enamikku võetud materjalist on võimalik kasutada filmi lõplikul monteerimisel, tuleb sündmustiku loetavuse ja idee selguse huvides teha järgmised juurdevõtted:
1. luua sissejuhatavates plaanides küla karakteristika;
2. filmida 1. ja 2. episoodi aadressplaanid;
3. korrigeerida filmi finaali.
ERA.R-1707.1.2307 Joonisfilmi "Härg" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused.

Kunstinõukogu arutelult 6. juunil 1984

Silvia Kiik: Film on inimeste ja keskkonna vaheliste suhete teemal. Autorid tahavad öelda, et loodusesse tuleb suhtuda hoolikalt, loodus ei talu robustsust. Kavatsusest on osa realiseerimata, film ei ole tehtud meie joonisfilmi optimaalsel tasemel. Tehtud on siiski suur töö.

Peep Puks: Mulle film väga meeldis, see on täpne ja selge.

K. Kurg: Mulle tundub, et filmi mõtteline telg on avaram kui looduse teema, sellel on väga selge ja sügavalt irooniline ühiskondlik sisu. Joonised on selged, võibolla mõned mõttejupid on tõesti välja arendamata. Eesti joonisfilmil on tendents kalduda teatavasse snobismi, mille näiteks on rohkete elementide toomine multifilmi. Praeguses filmis näen Rein Raamatu tugevat mõju. Peidetud iroonia on filmi tugev külg.

Jüri Sillart: Mina vaatan filmi teisest küljest, et mis on mõjutanud. Ühelt poolt kahtlemata Madalmaad, teiselt poolt on sugemeid, mis sellega sugugi kokku ei lähe, 2/3 on hästi välja peetud, 1/3 on stiilist väljas. Lõpp pidanuks olema kuskil eespool. Üldiselt hää ja normaalne film.

Tiina Lokk: Tunnen ennast nagu batuudi peal, kui pean rääkima multifilmist. Alguse bruegeli stiilis kujundus mulle meeldis. Filmi mõte on avar ja sügav, antud edasi küllaltki lakooniliselt. Dramaturgias on puudujääke.

Heino Pars: Huvitav töö. Mind köidab mõtte laius ja sügavus - inimene on loonud selle, mis hakkab tal üle pea kasvama. Laad on värske ja tore. Kohatine ebatäpsus.

Priit Pärn: Ma vaidleksin kõigile vastu. Minu meelest on stsenaarium ebatäpne. Sümbolid ei allu analüüsile. Miks suur loom toob katastroofi, suured aedviljad aga mitte? Need ju eeldavad suurt härga. Kui inimesed on omakasu peal väljas, on kõik ebaloogiline. Miks nad kohe härga vorstiks ei tee? Ringi sümbol (uus vasikas lõpus) ei sobi ka. Asi on ära ähmastatud. Seda enam, et režissöör on debütant. Stsenaarium on nõrk ja ebaloogiline, kuid see lastakse käiku ja siis püütakse tootmisalaste pingutustega suurt kunsti teha.
Kujundus on suhteliselt huvitav, vaidluse kohaks on, kas Madalmaade stiil on vajalik tänapäeva globaalsete probleemide lahendamiseks, bruegellik laad töötab sellele vastu.

K. Kurg: Priit Pärna jutt on õige ja loogiline, aga oleneb vaatepunktist. Oht ootab meid sealt, kust me ei tea karta, kus oleme pimedad - selline on filmi mõte.

Andres Valkonen: Muusika on väga hea, on lähtutud bruegellikust stiilist. On kasutatud "Hortus Musicuse" pillimehi. Helilooja on üle saanud oma raskepärasest stiilist.

Filmile omistati II tasustamigrupp häältega 6 poolt ja 5 esimese grupi poolt.

ERA.R-1707.1.2307 Joonisfilmi "Härg" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused.

Rein Raamatu meenutab

Paljude teie filmide kunstnikuks-teostajaks on Rein Raidme.
Ta oli nende neljateistkümne inimese hulgas, keda ma valisin joonisfilmi. Raidmel olid mapid täis huvitavaid karikatuure. Väga mahlakalt ja ilmekalt antud karakterid, tean, et ta pole siiani ühtegi oma karikatuuri avaldanud. Ta on suurepärane kunstnik-teostaja. Ka on ta olnud mõne filmi kunstnik-lavastaja, näiteks Valter Uusbergi «Härg». Kirjutasin filmistsenaariumi ja viitasin sellele, et lähtealuseks võiks olla Brueghel. Hiljem nägin, missugused suurepärased joonised ja karakterid oli R. Raidme loonud – see oli täiesti uskumatu. Ainult üks kümnendik neist huvitavatest  joonistest läks filmi, ülejäänud varandus on veel kasutamata tema mappide vahel.
Teinemaa, S.; Ruus, R. (1991). Vastab Rein Raamat [intervjuu]. Teater. Muusika. Kino, nr 5, lk 5-14, ill.

Oberhauseni filmifestivali ideeliseks motoks on: "WEG ZUM NACHBARN" — "Tee naabri juurde", mis tähendab, et nimetatud festivalil eelistatakse filme, mis sisuliselt kannaks endas vabaduse, demokraatia, rahu, ning sõpruse ideesid. Kui aasta tagasi oli siin festivalil esindatud "Tallinnfilmi" multifilm „Härg”, režissöör Valter Uusberg, mis võitis ka Oberhauseni filmifestivali peaauhinna, siis tänavusele festivalile ei olnud Moskva keskvõimud lubanud ühtegi filmi Eestist.
32. Rahvusvahelisel Oberhauseni Filmifestivalil (1986). Vaba Eestlane = Free Estonian, 18. juuni, lk 7.

Tänase päevani tunneb eestlane tajutavat vastumeelsust linna vastu (mis on "sotsiaalse mesipuu" analoog) ja poolehoidu külaelu, looduslähedase elu idüllile. Linnatsivilisatsioon on ebainimlik ja väärdunud (Rein Raamatu "Linn"), niinimetatud progress ähvardab inimest muutumisega marionetiks ja tarbijaks (Avo Paistiku "Pühapäev"), sotsiaalseks kretiiniks, kes on võimeline vaid mänguautomaadi hooba tõmbama (Riho Undi ja Hardi Volmeri "Jackpot") või televiisori kaugjuhtimise puldi nupule vajutama (Hardi Volmeri "Incipit Vita Nova"). Ainult lind kui loodusliku alge kehastus on suuteline tooma värvi linna hallidesse puuridesse (Rein Raamatu "Värvilind"). Ainult elu looduse rüpes muutub lõppude lõpuks imepäraseks ja harmooniliseks idülliks (Valter Uusbergi "Härg", Hardi Volmeri "Tööd ja tegemised") ning omandab eepilise tonaalsuse (Rein Raamatu "Põld" ja "Suur Tõll"). Linnaelu mõnud on petlikud ja mööduvad ("Georgi" süžee Priit Pärna filmis "Eine murul", võõrastemaja elanike saatus tema filmis "Hotell E"). Eestlase unistuseks on elada oma eramus ja oma maa peal. Niisuguse omaette seisva majana kujutab eestlane ette ka oma riiki teiste rahvaste ja riikide keskel.
Orlov, A. M. (1996). Eesti animafilm ja eesti anima: subjektiivseid tähelepanekuid, žiletitera keelel [ülevaade, tõlge raamatust “Animaator i jego anima”, Moskva, 1995]. Teater. Muusika. Kino, nr 6, lk 43-56, ill.