Helilooja Heino Elleri matus (1970)

Kunstinõukogu arutelult 23. septembril 1970

Ilves: See materjal on kaheldamatult filmoteegilise väärtusega. Matuse käik on edasi antud, puudu jääb võibolla meeleolust.
Võsa: Siiski on see pala paremini võetud, kui ringvaatesse läinud Rudolf Sirge matus.
Danilovitš: Küllaltki palju on kulutatud limiiti. 
Remmelgas: Mida me tegelikult nägime - ainult üldist ametlikku matuseprotseduuri. Inimlikest momentidest on kaamera ette jäänud väga vähe.
Pala hinnati 3. kategooriaga.

Allikas: ERA.R-1707.1.1108 Kunstinõukogu protokollid, lk 138.

HEINO ELLER

07.03.1887 Tartu – 16.06.1970 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944
Maetud Tallinna Metsakalmistule

Heino Eller on tänase eesti muusika üks teerajajatest, XX sajandi esimesel poolel mõjuka Tartu muusikakoolkonna juhtfiguur. Tema loomingus sündis klassikalis-romantilist traditsiooni, modernistlike väljendusvahendeid ja rahvamuusika intonatsioone ühendav rahvuslik helikeel. Elleri "Kodumaine viis" ja sümfooniline pilt "Koit" kõlavad sageli nii Eestis kui ka välisriikides. Tema Viiulikontsert, keelpillikvartetid, viiulipalad "Männid" ja "Avarused" ning klaveripalad "Liblikad" ning "Kellad" kuuluvad õppe- ja kontserdikavade püsirepertuaari.

Allikas: Heino Eller. Eesti Muusika Infokeskus.
https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=11&lang=est&action=view&method=biograafia  (11.10.2021)