Paul Kuusbergi romaani "Andres Lapeteuse juhtum" ainetel
Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.
Kuus polgukaaslast jõuavad tagasi Eestisse, tulvil optimismi, uue elu lootust ja kindlust, et sõjasõprust ei murra miski. Ent vaevalt rongilt maha astunud, läheb Andres Lapeteus (Einari Koppel) lahku oma armsamast Helvi Kaartnast (Ita Ever), sest tema arvates ei saa rindel võidelnud naisest head abikaasat. Lapeteus asub tööle metsakombinaadis ja tõelise töörügajana teenib ära edutamise. Tema sõjakaaslased Roogas (Uno Loit) ja Põdrus (Heino Mandri) aga satuvad Stalini aja parteilisest dogmaatikast ja umbusaldusest läbiimbunud õhustikus süsteemi hammasrataste vahele. Väeosas komissarina hinnatud Põdrusest tehakse lausa rahvavaenlane. Koosolekul, kus hääletatakse tema parteist väljaheitmise küsimust, ei leia Andres endas julgust sõpra toetada, ehkki on tema süütuses veendunud. Ainsana tõstab käe Põdruse poolt Helvi. Just tema küsib nüüd, kas me ikka tundsime Andrest? Lapeteus jõuab oma tööalases karjääris küll kõrgele, kuid ta hingerahu kaob. Ka tema abielu kauni ja ambitsioonika Reedaga (Ada Lundver) kisub kiiva. Küsimusi, mida ta on vältinud, esitab talle nüüd juba endine sõber Pajuviidik (Kaljo Kiisk). Saabunud sulaaeg värskendab küll sumbunud ühiskondlikku õhustikku, ent kuidas laheneb Andres Lapeteuse isiklik hingeline umbseis?
Vaata lisainfot selle filmi kohta