Viimnepäev (2006)

Filmi saamisloost

2006. aastal valmis Kullaril esimene täispikk dokumentaalfilm „Reis kerge pagasiga” /---/. Pärast filmi esilinastust tekkinud pingelanguses jäi Kullar kõigepealt haigeks ja siis võttis ise ette reisi ning läks Indoneesiasse sõbrale külla.  Kuu aja jooksul valmis seal spontaanselt uus film, paljutähendusliku pealkirjaga „Viimnepäev” (2006). Film koosneb kolmest pildist: pulm, matus ja koeratapp. „Viimnepäev” pärjati tudengi-ja lühifilmide festivalil „Sleepwalkers” parima dokumentaalfilmi auhinnaga — tundliku lähenemise eest publiku haaramisel kultuuridevahelisse konflikti elu põhialustes.
Pikkov, H. (2011). Persona grata: Kullar Viimne [filmirežissöör Kullar Viimse õpingutest ja filmidest]. Teater. Muusika. Kino, nr. 4 lk 125-128.

Filmist meedias

Eesti Ekspress: „Kullar Viimne hüppas veel kaugemale, Indoneesiasse. Ööülikooli vedaja Jaan Tootsen ei suutnud ära imestada: „Kui ma esimest korda materjali nägin, arvasin, et BBC mehed on kolm aastat võttepaigal istunud, et seesugust kullakraadis kraami kokku kraapida. Tuli välja, et Kullar üksi, ja kuu ajaga!!!".

Kullar ise imestas veel rohkem: "WC-s paberi kasutamist ei tunta, "probleem" lahendatakse vee ja vasema käega, süüakse aga parema käega, siis sõna otseses mõttes käega. Võite vaid kujutada kõõrdpilke filmi autorile, sest olen vasakukäeline, kes parema käega sugugi söödud ei saa."
Noorte filmitegijate ärakäimised (2006). Eesti Ekspress: Areen, 21. sept, lk B6.