Punalenduritele, surnutele ja elavatele
06.05.1970
Sm. Hiir: Siin tuleks hinnata kõige rohkem seda, et kasutades neid väga suure vaevaga otsitud materjale (materjali valik oli tõesti väga väike) suudeti teha film. Tahaks, et meie kunagi suudaksime teha samalaadse filmi eestlastest üldse, kes kodusõjast osa võtsid. See oleks väga tänuväärne ja materjale oleks rohkem. /---/
Sm. Tuganov: See on tohutu töö, mis on ära tehtud, et seda materjali välja otsida. Aga autorid on siiski liiga armunud olnud sellesse materjali. Film on venitatud, on pikk, muutub igavaks. Kahe osa asemel oleks võinud olla üks osa, oleks olnud palju dünaamilisem. Kas või alguses need õhupallid. See on nii pikk, et lõpuks hakkab vastu.
Sm. Rosenthal: Olen nõus Tuganoviga. Film on pikk, igavavõitu ja lõpp langeb ära. kaadri kompositsioon pole õnnestunud. Millegipärast panorameeritakse kõhust ülespoole. /---/
Sm. Remmelgas: Filmi oli huvitav vaadata. Iga vana dokument on äärmiselt huvitav. Tuganovil oli õigus, et autorid on armunud materjali ja tahavad kõik sisse panna. /---/ Tekst pole õnnestunud. "Enamlased haarasid võimu" on terminoloogiliselt väär, see on kodanluse termin. Enne kui film välja lasta, tuleb korrastada see poliitiliselt ja ajalooliselt halb vahetiitel ära. Need vahetiitrid on igaüks oma ansamblist: üks sümboolne, poolemotsionaalne, teine ajalooline. /---/
Sm. Danilovitš: Väga täpselt formuleerisid ja selle filmi puudused tõid esile Tuganov ja Remmelgas. Film on ebamäärane, see paistab sellest, et taheti näidata nõukogude lennunduse arengut, samuti ka eestlasi. Materjali valik oleks pidanud olema täpsem, oleks tulnud loobuda materjalist, mis teemat edasi ei vii. /---/
Allikas: Rahvusarhiiv ERA.R-1707.1.1108
Valdeko Tobro: „Huvipakkuv on " Esimesed viisnurgad" (stsenaristid Ü. Tambek, J. Ruus, D. Zilmanovitš, režissöör Ü. Tambek, operaator A. Kalk, TF). Seda peamiselt oma materjali poolest, mis on niisama põnev kui vähetuntudki. Film vahendab vaatajale paeluva peatüki ajaloost - eesti rahvusest lendurite tegevusest Esimeses maailmasõjas ja revolutsioonisündmuste ajal. Filmi väärtuseks ongi asjaolu, et ta muudab selle ülimalt huvitava ajaloolise materjali tänapäeva vaatajale kättesaadavaks ja tunnetavaks. Kahjuks aga ei ole autorid püstitanud endale kaugemaleulatuvaid eesmärke, mida oleks võimaldanud vahendatava ajaloodokumentatsiooni kunstiline mõtestamine.“ /---/
Tobro, V. (1971). Kas stabiilsus või stagnatsioon? Dokumentaalfilm 1970. Sirp ja Vasar, 12. märts, lk 4.
Vaata lisainfot selle filmi kohta