Eesti X üldlaulupidu Tallinnas (1933)

Üldlaulupidude traditsioon Eestis

Üldlaulupidu on üleriigiline laulupidu, kus osalevad erinevad kooriliigid ja puhkpilliorkestrid. Tallinna lauluväljakul iga viie aasta tagant peetavat pidustust korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

I üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Esimesed seitse pidu toimusid Tsaari-Venemaa koosseisus ning kuni VI üldlaulupeoni olid peod seotud mõne keiserliku tähtpäevaga. Peo korraldamise olid enda peale võtnud erinevad eesti laulu- ja mänguseltsid. I, II, IV ja V üldlaulupidu toimusid Tartus ning pärast V laulupidu on kõik üldlaulupeod toimunud Tallinnas.
Ilmasõdade vahelisel ajal toimus 4 üldlaulupidu. 1923. aasta laulupeoga pandi alus iga viie aasta tagant toimuvate üldlaulupidude tavale. 1928. aastast toimuvad laulupeod praeguses asukohas Tallinna lauluväljakul. VIII – XI üldlaulupeo korraldas Eesti Lauljate Liit.
1943. aasta üldlaulupidu, mida ilmasõjast hoolimata korraldati, jäi siiski toimumata. Nõukogude okupatsiooni tingimustes peeti 10 pidu. 1950. aastal kaotati laulupidude nummerdus ning laulupeo toimumisaeg viidi vastavusse okupatsioonivõimu tähtpäevadega. Erandiks oli 1969. aasta juubelilaulupidu.
Üldlaulupidu, http://et.wikipedia.org/wiki/Üldlaulupidu  (12.09.2011).

X üldlaulupidu

X üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil 1933. aastal Tallinnas. Kooride üldjuhid oli Juhan Aavik, Juhan Simm, Tuudur Vettik ja Verner Nerep ning orkestreid juhatas Raimund Kull.
Laulupeol osales ligi 500 esinejate rühma 16 500 laulja-mängijaga. Esmakordselt esinesid eraldi kooriliigina 19 naiskoori 626 lauljaga. Ka jagati sega- ja meeskoorid esimest korda kunstilise suutlikkuse alusel üld- ning erikoorideks.
Kuulajaid oli kohapeal hinnanguliselt 90 000. Laulupidu kanti esimest korda raadios üle.
X üldlaulupidu, http://et.wikipedia.org/wiki/X_üldlaulupidu  (12.09.2011).

Toonased ajalehed laulupeost

”Mootorlaevaga “Gripsholm” saabub laulupeole 97 registreerunud väliseestlast. Tallinnasse jõuavad 10. juunil, asudes teele New-Yorgist 27. mail.
Mootorlaev "Gripsholmil" 97 väliseestlast (1933). Päevaleht, 31. mai, lk 2. 

Fox-Film Corporation Tallinna esindaja Ed. Thomson teatab, et Eestisse saabuvad Fox-Film filmikroonika reporterid täieliku helifilmimise seadeldisega. Praegu viibivad Stettinis oma autoga.
F-F kavatses esialgu peatuda Lätis ja filmida sealset laulupidu, kuid nüüd tulevad otsejoones Saksamaalt Eestisse, sest siinset laulupidu peetekse maailma suurimaks ning Läti laulupeo filmimist seetõttu vähemtähtsaks.
Kuna F-F on USA suurim nädalaringvaadete valmistaja, kelle filme näidatakse igalpool maailmas, siis laulupeo filmimist tuleb pidada suurimaks propagandaks Eestile.
Kuuldavasti valmistatakse laulupeost terviklik helifilm, mida võidakse näidata iseseisvana või osade kaupa nädalaringvaadetes.
Helifilm Eesti laulupeost - Fox Filmi reporter saabub Eestisse (1933). Päevaleht, 16. juuni.

Esietenduskino Bi-Ba-Bo Viru tän.1. Kõik laulupidulised näevad ennast filmis! 24. juunist alates jookseb linal 10. juubelilaulupidu: kiirusrekordiga 12 tunniga valmistatud filmi K. Märska, A. Hirvonen ja ins. A. Wiikmann- Eesti parimad ja kiireimad filmioperaatorid. [Nimetatud info käib eesti filmioperaatorite töö kohta, ka see film on arhiivis]
Reklaam (1933). Päevaleht, 25. juuni. lk 1.

DVD digitaalselt taastatud filmidega: Laulud nüüd lähevad... (05. juuni 2009)

Esimene film “Suur Eesti laulupidu Pärnu noorte osavõtul” (1913) on tehtud Eesti filmikunsti algusaastail. Pärnu kino “Ideal” poolt vändatud film Pärnus toimunud laulupeost on oluliseks visuaalseks dokumendiks meie kultuuripärandis, kuna laulupidusid kajastavad raamatud selle sündmuse koha pealt vaikivad.
Teine film “VIII üldine Eesti laulupidu” (1923) võeti üles “Estonia-Filmi” poolt 30.06.-02.07.1923 Tallinnas peetud peo ajal.
Kolmas film “Eesti X üldlaulupidu Tallinnas” (1933) jäädvustati helifilmina USA “Fox Film Corporation’i” poolt 23.-25.06.1933 Tallinnas peetud laulupeo ajal.
“XI üldlaulupidu” (1938) 23.-25.06. 1938 Tallinnas toimunud XI üldlaulupidu oli pühendatud Eesti Vabariigi XX aastapäevale. “Eesti Kultuurfilm” jäädvustas sündmused helifilmina.
Lisaks 20 fotot, millest enamik kujutab laulupidude üldjuhte: Juhan Simm, Juhan Aavik, Anton Kasemets, Georg Reder, Raimund Kull, Tuudur Vettik, Leenart Neumann, Verner Nerep, Evald Aav.
DVD kestab 56minutit.
Kokkuvõtvalt on siinkohal parimateks president Lennart Meri sõnad: “Laulupidu on südame asi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus”.
Uus DVD digitaalselt taastaud filmidega, http://www.filmi.arhiiv.ee/index.php?show=uudised&id=196 (12.09.2011).

Film on nähtav ka:
http://www.youtube.com/watch?v=Te1_4UTD3Es  (12.09.2011).