Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Videoringvaade "Eestimaa" nr 3, märts 1989 (1989)

Sisukokkuvõte

Eesti Video märtsikuu videoringvaade “Eestimaa”

Tallinna pommitamine 9. märtsil 1944

45 aastat tagasi pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinna. Tallinna kesklinn praegu ja arhiivikaadrid linna pommitamisest 9. märtsil 1944. Pommituslennukid, linnale langevad pommid, põlev linn, varisevad majad. Piret Sauter intrvjueerib amatöörfilmitegijat Max Reikterit, kes filmis märtsipommitamist. Max Reikter: “See oli noore poisi julgus. Kui ma oleks pidanud vanemast peast seda tegema, ega ma ei oleks seda teind ka. Filmitegemine oli mul hobi moodi. Ma kutselisena ei töötand sel ajal. Mina olin pööningul ja siis ka osaliselt tänaval. Aga suurem osa sai ikka pööningul tehtud.” Kaadrid purustatud majadest Tallinna kesklinnas, pommitabamuse saanud Niguliste kirik, Estonia teater. Kaadrid on salvestatud filmikaameraga Agfa 16mm, Reikter tõstab hellalt põrandalt filmikaamera ja näitab, kuidas see töötab. “Neid oli väga vähe siin liikumas ja väga kallid sel ajal. Meil oli siin Tallinnas kolm meest, kes tegid amatöörfilmi 16 mm kaameraga. Töö käis nii, et filmikassette sai poest osta, välismaa filmikassetid, 30 meetert. Panin sisse ja ei olnudki muud, kui andsin vänta, vedruga vänt oli, ja oligi kõik ja läkski tööle.” Kaadrid Harju tänava mälestusürituselt 9.03.1989. Kõlavad kirikukellad, küünlad ja küünalde süütamine. Pimedus. Suures plaanis poiss küünalt süütamas.

Rootsi publitsist Andres Küng külastab kodumaad

Märtsikuus külastas Eestimaad publitsist, kirjanik, majandusteadlane Andres Küng Rootsimaalt. Diktor: “Räägitakse, et Küngide suguvõsa on Saaremaalt pärit. Sinna ta oma juuri otsima läkski.” Kaadrid merest, Küng fotoaparaadiga praamil ja Kuivastu sadamas. Kaadrid sõidust Saaremaal. Paadid ja paadivrakid rannas. Küng istub ilmselt Kuressaare restoranis, küsib kaasvestlejalt nõu, märgib üles sugulasi, talukohti. Vaatab pilte. Kohtumine sugulastega, kes pilte näitavad ja infot annavad. Kaadrid Saare talumajadest, loodusest, maastikest. Küng läheb ühte talumajja, uksel võtab vastu vanamemm: “Eks on ennem ka käinud niukseid naljakid sellisi. Selle Küng Juhanist, kas sa sellest tead midagi? Sie on teie isa… oot-oot, Andrei poeg, eksole.” Küng lehitseb oma paberkausta. Talutoas läheb jutt edasi. Vanamemm: “Kesse ennast ära tunneb sealt pildi pealt!” Kõrvalt meeshääl: “Sul ikka hea mälu. Mies tuleb uksevahelt sisse, kohe paned paika!” Küng istub diivanil, naeratab, muigab. Vaadatakse pilte. Küng on sanatooriumis mudavannis.

Ülemaailmsete eesti noorte päevade organiseerimiskomitee esimees Enno Selirand

Suvel 8.–16. juunil toimuvad esimesed Eestis ülemaailmsed eesti noorte päevad. Üritust kommenteerib organiseerimiskomitee esimees Enno Selirand. Mida selleks on vaja? “On vaja osta vaid sõidupilet Tallinnasse. Soovitan tulla läbi Helsingi või Stockholmi, sest läbi Moskva ja Leningradi on tulla vägagi keerukas. Kui sõidupilet on ostetud edasi-tagasi, siis sellisel juhul nagu raha enam tarvis ei läheks. Elamine toimub meil kodueestlase juures, kes siis oma uue sõbra eest hoolitseb, viib teda mööda Eestimaa kauneid paiku koos meie ürituse programmiga. Külalisel on kodu, kus elada ja ta on ka toiduga varustatud.” Selirand räägib, et on vaja ära täita külaliskaart ja soovib kõigile Teretulemast! Intervjueerib Viktor Siilats.

Kevadine lillenäitus

Tutvustatakse ETKVLi koondise Agro lillekasvatust. Räägib Agro asedirektor Tiit Orloff: “Praegu on meil 13 hektarit kasvuhooneid ja võib öelda, et lillekasvatus on küllalt tasuv ala Eestimaal. Viimasel ajal, kui meie elu on läinud avatumaks, oleme püüdnud oma tegevust arendada ka raja taga. Meie firmat on külastanud palju välisdelegatsioone, tekkinud on häid ärikontakte. Meil on võimalus teenindada üle maailma inimesi, kes soovivad saata lilletervitusi Eestisse rahvusvahelise firma kaudu.” Kaadrid lillenäitusest Lillepaviljonis.

Rahvarinde eestseisuse esimees Edgar Savisaar kommenteerib ajaloolase Mart Laari vastaseid süüdistusi.

Ringvaate jaanuarinumbris tutvustas tulevikuplaane Eesti Muisnuskaitse Seltsi ajalootoimkonna esimees Mart Laar. Nüüdseks on need muutunud, sest Eesti NSV prokuratuur on algatanud Mart Laari vastu kriminaalasja. Tema süüks peetakse nende ajaloofaktide moonutamist, mis puudutavad Nõukogude võimu algaastaid Eestis. Mida arvab sellest Eestimaa Rahvarinde eestseisuse liige Edgar Savisaar, esineb laval pika laua taga. Savisaar: “Kohus Mart Laari üle võib tulla. Ainult sellest kujuneb mitte Laari kaitsmise protsess, vaid Nürnberg stalinismile ja selle kandjatele Eestimaal.” Pikk aplaus.

Vendade Lembit ja Leo Sootsi ettevõte Peoleo

Peaaegu et kaks aastat on Eestimaal kooperaatorid oma vilgast tegevust arendanud. Kaader reklaamtahvlist PEOLEO KÄMPING. Piret Sauter intervjueerib vendi Lembit ja Leo Sootsi, uurides, kuidas ettevõtmine teoks sai. Leo Soots: “Mõte ise sai teoks poolteist aastat tagasi, viibides Kanadas külas oma vennal Lembitul. Kuna oli just parajasti ajakirjanduses arutamisel Soome-Tallinn-Riia-Vilnius autotrassi ehitamise ja rajamise küsimus, siis sealt see idee tekkiski, et see magistraal vajab ju kämpinguid, peatuskohti.” Piret Sauter: “Olen kuulnud, et kahel vennal on kavalad plaanid tuleviku suhtes. Millised need on, küsime seda teiselt vennalt Lembit Sootsilt Kanadast.” Lembit Soots: “Jätkaks Leo mõtet. Ta nimetas Balti ringi tulevikukavasid ja kuna see Peoleo kämping on Pärnu maantee ääres kohe, siis tulevikus saab siit läbi sõitma väga palju ka välisturiste ja meil on kavas luua ühisfirma kooperatiivi ja Kanada firma vahel. Selle ühisfirma kavas on siia ülesse ehitata üks 24-toaline väikene motell.” Kaadrid kämpingumajadest. Leo kõnnib koos koeraga, Lembit ka kaadris. Lembit Soots on ka Väliseesti Muinsuskaitse Seltsi abiesimees. Lembit: “Me oleme saanud luua ühe sellise vaimse silla kodueestiga, mida ma õieti pean tähtsamaks kui või vähemalt sama tähtsaks kui ühte majanduslikku toetust Eestile. Ja seda silda tahame süvendada kogu aeg.” Lembit Sootsil on olnud isiklikke kokkupuuteid Mart Laariga, reporter uurib, mida ta Mart Laari kriminaalaasjast arvab. Lembit Soots: “Kindlasti see ei tulnud ootamatault Mart Laarile või siisnsetele ringkondadele või Eesti Muinsuskaitse Seltsile, sest need andmed, mida tema on kogunud nii ajaloo pärimuste osas ja üles kirjutanud, need on ikka fantastiliselt vapustavad ja varem või hiljem keegi oleks need pidanud päevavalgele tooma. Ja kui selline süüdistus tema vastu esitatakse, et ta andmed pole tõetruud, siis tuleks need kindlasti selgeks teha.”

Laulja Joel Steinfeldi 20-aastase lavategevuse juubel.

Joel Steinfeldt musitseerib laval koos bändiga Vitamiin. Kõlab laul “Aeg kaob ja kaob”. Ekraanil ka bändiliikmed Peeter Vähi, Rein Laaneorg, Raul Sepper.

Reklaam

ETKVL tootmiskoondis Kooperaator. Kaadrid mööblist: lauad, toolid. Kohviku- ja restoranimööbel. Tutvustatakse täispuidust lastemööblit, mänguasju – täheklotsid, pildidoomino, vibu. Kooperatoori hoone, logo, lastetool. Noormees tutvustab mööblit uhkelt ja enesekindlalt: “Firma Kooperaator sisustab kõrgekvaliteedilise ja stiilse mööbliga igal aastal vähemalt kolm tuhat kohvikut ja restorani.”

Interrinde ähvardab streikidega

14. märtsil 1989 toimub Interrinde miiting Tallinna linnahalli juures. Marsivad Interrinde toetajad, käes punase kirjaga venekeelsed plakatid: “Töölisklass – perestroika põhijõud.” Nende loosungite all sammuvad mõnikümmend tuhat inimest Tallinna linnahalli poole. Lehvivad punalipud, ENSV lipud. Rahvahulk linnahalli juures. Keegi kõneleb (vene k): “Me pole nõus sarnase perestroika mudeliga, me pole siin külalistöölised, vaid samasugused peremehed kui eestlased. Kui 28. märtsiks meie nõudmised pole täidetud, siis 3. aprillil korraldame kahetunnise hoiatava streigi ja kui see ka ei aita, siis 10. aprlillil toimub ööpäevane streik.” Tormiline aplaus hüüetega. Interrinde nõudmised: peatada keeleseadus, võtta maha trikoloor Pika Hermani tornist. Avaldatakse umbusaldust Vaino Väljasele, Indrek Toomele, Arnold Rüütlile, Mikk Titmale. Rahva hulgas on palju rätikutega tädisid, pensionäre. Meeste mustad karvamütsid, naiste valged mütsid ja punased pearätikud, joped ja puhvaikad. Rahvamassi hulgas ka üks eestikeelne loosung: “Rahu meie kodule!”

Muusikal "Viiuldaja katusel" Estonias

Eestis on lavastamas Georg Malvius Rootsist. Tema käe alla valmib Estonias muusikal “Viiuldaja katusel”. Stseen lavastusest. Jüri Krjukov laulab Tevje kuulsat laulu “Kui ma oleks rikas”. Georg Malvius räägib (inglise k), et Eestis ja Estonia teatris lavastamine on talle suur väljakutse, mille üle on ta väga õnnelik. “Olen õppinud eestlastelt ja teatrirahvalt rohkem, kui nemad minult.” Helgi Sallo (Golde osatäitja): “Teised ütlesid, et näost olevat näha, et inimene on hall juba ja täiesti väsinud, aga nii kohutavalt õnnelikuna pole mind nähtud. See inimene, ta on erakordselt oma elukutset armastav ja ta oskab oma tööd. Ta on väga professionaalne lavastaja. Väga erudeeritud inimene, isiksusena väga sädelev ja tundlik. Temaga on kerge ja raske töötada. Ta usaldab näitlejat kui partnerit ja see tekitab sinus omakorda jälle tohutuid häid pingeid, sest ei taha teda reeta ja petta. Ja kui ta praegu ütles meile kaks päeva tagasi: nüüd on see hetk, kus ma annan oma lavastuse teie kätte. Oli niisugune tunne, et lähed koju ja nutad. Vaat nüüd hakkab see õige elu peale ja sa ei tohi teda alt vedada.”

Tallinna kunstnike kevadnäitus

Tallinna kunstihoones on avatud Tallinna kunstnike kevadnäitus: graafika, skulptuur, akvarellid. Kaadris Mati Karmini, Lembit Kiissoni, Kaljo Põllu, Sirje Eelma, Marje Üksine, Aili Vahtrapuu, Rait Präätsi, Elo Järve, Maara Vindi, Irina Rätsepa teosed.

Ansambel Data: Urmas Alender, Igor Garšnek ja Tiit Aunaste. Muusikavideo.

Reklaam

Keemiakombinaat Orto. Tutvustatakse tootmist ja tooteid: kodukeemia, šampoonid, kreemid jm. Reklaamiklipp: pesupulber Pipi ja Kati.

Suurküüditamise 40. aastapäev ja Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento asutamine

Suurküüditamise 25.03.1949 neljakümnes aastapäev. Tallinna linnahallis asutatakse Õigusvastaselt Represseeritute Liit Memento. Kohal on endised küüditatud ja poliitvangid kogu Eestist, kokku üle 2000 inimese. William Hans Maiste loeb ette Memento põhikirja. Mälestushetked Ülemiste raudteejaamas, kohal on palju rahvast, süüdatakse mälestusküünlad, laulab naiskoor – kõlab Lydia Koidula/Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm”. Perroonil kõneleb pastor Toomas Paul. Leinalipud. Majadel leinalipud: Eesti Draamateatri hoone, majad Pärnu maanteel, eramajad.

Laulja Tõnis Mägi esitab laval oma laulu "Koit".

Fotonäitus "Kaunis naine läbi aegade"

Fotonäitus “Kaunis naine läbi aegade” pakub vaatamiseks naise veetlust ja sarmi läbi viiesaja aasta. Väljas on postkaardid ja fotod. Näituse autor on entusiastlik postkaardikoguja Endel Puusalu, kelle ateljees Hobusepea tänaval Tallinnas saab näitust vaadata.